Dásseárvu sohkabeliid gaskka

Dásseárvu sohkabeliid gaskka

Sámediggi bargá dan ala ahte juksat dásseárvvu nu ahte sámi servodagas leat buohkain ovttalágan vuoigatvuođat, geatnegasvuođat  ja vejolašvuođat. 

Vuolggasadji dán bargui lea ahte dásseárvu guoská buot servodatsurggiide ja danne lea integrerejuvvon oassi min barggus. Sámediggi mearridii 2012:s čilgehusa sohkabeliid dásseárvvu birra (PDF, 203 kB). Čilgehusas váldojuvvojit ovdan sierra suorggit main sohkabealli sáhttá hehttet dásseárvvu. Muhtun surggiin lea sáhka movt mii galgat eastadit sohkabealvealaheami oppalaččat. Dasa lassin deattuhuvvojit čilgehusas válljejuvvon suorggit nugo sohkabealidentitehta, veahkaváldi lagaš oktavuođain ja seksuála sodju. Mihttomearrin lea implementeret dásseárvvu buot politihkkasurggiide Sámedikki barggus.

Dát mearkkaša geavahusas ahte mii árrat buot politihkalaš proseassain analyseret makkár váikkuhusat politihkas sáhttet leat nissonolbmuide ja almmáiolbmuide. Vuolggasajis lea politihkka hui unnán sohkabealnøytrála. Go politihkka hábmejuvvo ja mearrádusat dahkkojuvvojit, de fertet mii vuhtii váldit nissonolbmuid ja almmáiolbmuid sierralágan eallima, eavttuid, sávaldagaid ja dárbbuid. Dávjá dárbbašuvvojit iešguđege lágan doaibmabijut sohkabeliid várás jos galgá juksat dásseárvvu nissonolbmuid ja almmáiolbmuid gaskka. Deaŧalaš lea maiddái ahte sihke nissonolbmuid ja almmáiolbmuid bargu ja áŋgiruššan oainnusmahttojuvvo ja adnojuvvo árvvus iešguđege politihkkasurggiin.

Min dásseárvobarggus lea solidáralaš ovddasvástádus váikkuhit ahte álgoálbmogiid dilli, mat vealahuvvojit sohkabeliid vuođul eará báikkiin máilmmis buorránivččii.

Sámediggeráđđi háliida leat mielde riikkaidgaskasaš arenain gos sohkabealáššit leat fáddán. Mii háliidat maiddái oainnusmahttit sohkabealvealaheami min oppalaš riikkaidgaskasaš barggus. Dán barggus fertejit leat čielga mihttomearit min dásseárvopolitihkkii, ja ferte vuođđuduvvot organiserejuvvon ovttasbargui álgoálbmotnissonolbmuid gaskka.