Vaajmoegïele

Vaajmoegïele

Saemien gïelemoenehtse salkehtimmiem NBS 2016:18 Vaajmoegïele böökti golken 10.b. 2016. Ulmie salkehtimmine lij råajvarimmieh vuarjasjidh jïh raeriestidh juktie funksjonelle jïh seammavyörtegs byögkeles dïenesjh saemiengïelesne gorredidh.

Lohkh: NOU 2016: 18 – Hjertespråket

Lohkh åenehks versjovnem njieljie gïeline: NOU 2016: 18 – Kortversjon, fire språk

Saemien gïelemoenehtse nammoehtamme sjïdti 2014. Moenehtsen laavenjasse lij daaletje öörnegh, råajvarimmieh jïh njoelkedassh tjïelkestidh mah lin vïedteldihkie saemien gïelide, jïh vuarjasjidh guktie gåarede dejtie daan beajjetje öörnegasse byögkeles suerkeste sjïehtedidh, jïh funksjonelle jïh seammavyörtegs byögkeles dïenesjh saemiengïelesne gorredidh.

Saemien gïelemoenehtsen mandaate

Gïelemoenehtse birresovvi göökte salkehtimmieh buektedh. Bieliereektehtse tjïelti åeliedimmiej jïh struktuvri bïjre vïedteldihkie saemien gïelide, goevten 15.b. 2016 bööti. Moenehtse sov minngemosth salkehtimmiem NBS 2016: 18 Vaajmoegïele böökti golken 10.b. 2016 Tråantesne. Moenehtsen laavenjasse lij laakh, råajvarimmieh jïh öörnegh goerehtidh åarjel-, julev- jïh noerhtesaemien gïelese Nöörjesne.

Raeriestimmie jarkelimmide laakijste jïh raeriestimmieh råajvarimmide

Ulmie goerehtimmine lij råajvarimmieh vuarjasjidh jïh raeriestidh juktie funksjonelle jih seammavyörtegs byögkeles dïenesjh saemiengielesne gorredidh. Moenehtse lea tjïertestamme saemien gïelh leah håvhtadihks gïelh. Jienebh gïeleutnijh daerpies jis gïelh edtjieh jåerhkedh jielije gïeline årrodh.

Salkehtimmie vuesehte maanaj gïelelïereme lea tjoevtenje jieliehtæmman saemien gïelijste. Vielie åtnoe jïh nænnoestimmie saemien gïelijste maanagïertine jïh skuvline sijhtieh dej vihkielommes råajvarimmiej gaskem årrodh. Moenehtse lea veelelaakan vuarjasjamme guktie daajbaaletje teknologije maahta meatan årrodh gïeli statusem lutnjedh, jïh aelhkebe darjodh hijven dïenesjefaalenassem faalehtidh saamastallijidie.

Salkehtimmie vuesehte vielie barkijh leah daerpies byögkeles dïenesjevedtiemisnie mah saemiengïeleldh maahtoem utnieh. Dennie gaskesne tjuara vielie sjïehteladtedh viehkine lissiedïenesjijstie, goh maajhøööhpehtimmie skuvlesne, maajhkonsultasjovnh healsoe- jïh hoksesuerkesne, toelhkestimmie jïh jarkoestimmie. Moenehtsen ulmie lea raeriestamme laakejarkelimmieh jïh råajvarimmieh edtjieh jienebh saemien gïeleutnijh dåårrehtidh, jïh saemien gïelh gorresuvvieh goh båetijen aejkien jielije gïelh. Moenehtsen juvnehtimmie lea akteraeresne.

Gïelemoenehtsen salkehtimmie lea vijries jïh gellie raeriestimmieh åtna laakejarkelimmiej bïjre mah leah saemien gïeli bïjre, jïh aaj gellie raeriestimmieh råajvarimmiej bïjre mejtie byöroe aelkedh juktie saemien gïelh nænnoestidh. Gïelemoenehtse joekoen råajvarimmieh tjïerteste saemien maanide jïh noeride. 

Nænnoestamme ellies gïelestrategije

Saemiedigkie lea vuartesjeminie dejtie ovmessie raeriestimmide laakejarkelimmien bïjre, jïh Saemiedigkien stoerretjåanghkoe ellies strategijem dejtie saemien gïelide nænnoesti Gïelelutnjeme - Giellalåpptim - Giellalokten – Språkløftet, goeven 2018.

Lohkh vielie Gïelelutnjemen bïjre.

Aajkoe daejnie strategijine lea gaajhkh hijven raeriestimmieh Vaajmoegïelesne, Saemiedigkien jïjtsh dååjrehtimmieh jih joe aalkeme råajvarimmieh tjöönghkedh akten ellies gïelebarkose. Naakenh dejstie råajvarimmijste Gïelelutnjemisnie Saemiedigkie maahta oktegh bæjjese fulkedh, jeatjah råajvarimmieh lïhke laavenjostoem krievieh gaskem jeatjah nasjonaale åejvieladtjigujmie.

Saemiedigkie jïh Reerenasse gåabpatjahkh laakeraeriestimmiejgujmie Vaajmoegïelesne barkeminie, jïh sæjhta ahkedh rååresjimmieh utnedh gosse laakeproposisjovnem darjoeh maam edtja Stoerredægkan buektedh.