Doarjja sámi visteárbái

Doarjja sámi visteárbái

Sámediggi lea dán rádjai dán jagi juolludan 5,1 miljon ruvnnu prošeaktaruhtan doarjjaortnegis ráfáiduhttojuvvon sámi visttiide maid priváhta olbmot eaiggáduššet.

900 ráfáiduhttojuvvon sámi vistti leat registrerejuvvon Norgga bealde Sámis, ja dáinna doarjjaortnegiin sáhttá Sámediggi doarjut divodemiid ja eará doaibmabijuid mat sihkkarastet sámi visteárbbi áimmahuššama. Jagis jahkái molsašuddá geat dat ožžot doarjaga, muhto buot ráfáiduhttojuvvon sámi visttiid priváhta eaiggádat sáhttet ohcat ruđaid divodemiide antikváralaš prinsihpaid vuođul.

Stuorát prošeakta mii lea ožžon doarjaga, lea Skikta gili visttit Rivttágis. Skikta lei ovdal mearrasámi lotnolasdoallu mii gullá stuorát kultureanadahkii gos leat ládjosajit ja ollu luottat ovddeš ássama maŋis. Sihke Rivttága skuvla ja ássit geavahit guovllu hui ollu. Skiktašiljus lea boares ja ođđasat oassi. Das leat máŋga vistti molsašuddi huksenvieruin mat čájehit geavahusa, doaimma ja kulturgullevašvuođa. Visttit leat heajos dilis, muhtun oasit leat billašuvvan, muhto eatnaša sáhttá gádjut. Danne dárbbašuvvo ollislaš plána divodeapmái, áimmahuššamii ja geavaheapmái. Dál lea vejolaš máŋga dain visttiin sihkkarastit ja divvut. Eaiggáda mielde lea Rivttága suohkan. Suohkan lea ovdal maiddái leamaš mielde áimmahuššamin Skivtta. Dasa lassin lea Frivilligsentralen nammasaš veahkkeguovddáš mielde koordineremin ovttasbarggu gaskal duojáriid ja Skivtta ustitsearvvi.

– Skikta opmodat lea deaŧalaš báiki sámi historjjá gaskkusteapmái Rivttága suohkanis. Dát lea álbmogasbargu, ja báikkálaš áŋgiruššan mearkkaša ollu prošektii, dadjá sámediggeráđđi Hans Ole Eira.

Sámi návsttut lea eará áŋgiruššansuorgi dán doarjjaortnegis dán jagi. Viehka uhccán sámi návsttut leat registrerejuvvon. Dat lea deaŧalaš kulturmuitošládja mearrasámi guovlluin ja lea hui rašis vistešládja. Ollugat háliidit geavahit lagamus smávvafanashápmana, ja danne sáhttet návsttut massit doaimmaset. Dat leat maid rašit dálkkiid ektui, ja billašuvvet johtilit jus dat eai fuolahuvvo. Danne dárbbaša Sámediggi eanet máhtu návsttuid birra, ja diehtit makkár dilis dat leat ja guđemuččaid lea erenoamáš dárbu čuovvulit ja áimmahuššat. 

– Dát áŋgiruššan addá midjiide dakkár máhtu mii lea áibbas dárbbašlaš go galgá ulbmillaččat hálddašit, vuoruhit ja čuovvulit sámi návsttuid, dadjá sámediggeráđđi. Návsttut leat mearrasámi kultureanadaga mihtilmas elemeanttat, ja dan mii háliidit ahte dat ain galgá leat nu.

Nubbi áŋgiruššan leat kurssat árbevirolaš giehtaduodjeteknihkain. Sámediggi lea dán jagi dorjon máŋga kurssa dán suorggis, ovdamearkka dihtii beasselogguma, glásaid divvuma, giehtasahá geavaheami, lavdnječuohppama ja lavdnjerobiid bidjama. 

– Ráfáiduhttojuvvon sámi visttiid áimmahuššamii lea deaŧalaš ahte eaiggát fidne duojáriid mat dovdet árbevirolaš teknihkaid. Dán máhttosuorggi nannen boahtá buorrin sihke báikkálaš ealáhuseallimii, eaiggádiidda ja erenoamážit visttiide, dadjá sámediggeráđđi Hans Ole Eira

Jus dárbbašat eanet dieđuid dahje jearahallama, váldde oktavuođa sámediggeráđiin Hans Ole Eira (Gb), tel. 918 61 471 dahje e-poasta: hans.ole.eira@samediggi.no, dahje sámediggepresideanttain Aili Keskitalo (NSR): tel. 971 29 305, e-poasta aili.keskitalo@samediggi.no