Násstetjoahkke

Násstetjoahkke

Násstetjoahkken li birrusij 1200 girjjenamá (tittala) ma li sáme dilij hárráj jali avta sámegiellaj tjáledum. Ienemus oasse girjjenamájs li oabmásabbo gå 100 jage.

Tjoahkken li antikváralasj, vuorjjás, oabmásap ja mávsulasj girje ja ájggetjállaga, ja muhtem kárta 1669 rájes. Duodden li aj gallegasj girjjenamá maŋemus 100 jages ma li sierralágásj árvvusattja.

Tjoahkke l áttjak gehtjadum ja gájkka girjjenamá li dálla girjjevuorkkávuogádahkaj tjáledum. Dan diehti, sæmmiláhkáj gå ietjá tjállaga, máhttá dajt åhtsåt.

Ienemus tjállagij gáktuj násstetjoahkken la akta girjje biejadum magasijnnaj mav máhtá luojkkat, valla da girje ma li násstetjoahkken ij oattjo sijddaj luojkkat. Dajt máhttá muhtem bále viettjaduvvat ja girjjevuorká lågåduvvat.

Almodusá násstetjoahkken li udnásj bæjvváj náv:

  • Birrusij 10 tihttala 1600-lågos
  • 80 tihttala 1700-lågos
  • 430 tihttala 1800-lågos

Oabmásamos girjij gaskan dán tjoahkken máhttá nammadit Manuale Lapponicum tjáledum Olaus Stepani Graanas (Stockholm 1669) ja Lapponia tjáledum Johannes Schefferusis, ienep almodusá 1674 rájes ja åvddålijguovlluj.