6 Kommentarer til de enkelte punkt i veilederen

Tjuogga 1. Ulmme

Tjuokka 1 vuodon la pládna- ja tsiekkaduslága § 3-1 C. bokstávva mij javllá plána galggi lága ulmmeparagráffa rámmaj sissŋelin sihkaras- stet sáme kultuvrav, æládusdoajmmamav ja sebrudahkaiellema luondovuodon. Pládna- ja tsiekkaduslága § 3-1 ja pládnabagádusá ulmmeparagráffa e dåssju tsuojggi sáme luondovuodo sihkarasstem la vieledus majt plánimin galggá gåtsedit, valla aj jut láhka galggá liehket aktijvalasj ræjddo dán bargo tjoavddemin.

Pládna- ja tsiekkadusláhka galggá liehket vájkkudimnævvon masi positijva dåjmajt máhttá mierredit gåtsedittjat bargov sáme kultuvra, ælá dusdåjmadime ja sebrudakiellema luondovuodo sihkarasstemin. Dákkár positijva dåjma máhtti duola degu liehket jut suohkana ietjasa areállaano, -suodjalime ja -hábbmima plánimin aktijvalattjat mierredi sáme kultuvrav, æládusdåjmadimev ja sebrudakiellemav luondovuodov sihkarastátjit. Dav máhttá duola degu dahkat gå ássjáj guosske areállaulmev biedjá lagábuj mierreduvvam, hiebalasj guovlojda, pládna- ja tsiekkaduslága § 12-5 milta, jali mierredit vieledusguovlojt pládna- ja tsiekkaduslága § 11-8 milta. Dákkár guovloj ásadibme máhttá aj vájkkudit jut AN guoddelisvuoda mihttomierijt jåksåp. Ráddidus la mierredam AN 17 guodde lisvuoda mihttomiere, masi Vuodna la guorrasam, galggi liehket politihkalasj oajvvegæjnnon mijá ájge stuoremus hásstalusáj tjuovvolibmáj, aj Vuonan. Danen la ájnas jut guoddelisvuoda mihttomiere sjaddi sebrudahka- ja areál- laplánima vuodo oassen, Nasjåvnålasj vuordde- musá regionála ja suohkan plánimij 2019-2023. 3. biele milta.

Ulmmeparagráffa diehti pládnabagádus guosská aj suorggelágajda gånnå plána bielen 116 da aj båhti pládna- ja tsiekkaduslága ulmmemærrádusáv rámma sisbælláj ja doajmmi aktan pládna- ja tsiekkaduslága § 3-1 c. bokstáva milta.

Åvdemusát la Sámedigge gænna la fábmo sáme berustimev pládnaaktijvuodan identifisierit ja åvddånbuktet.

Pládnabagádusá ulmmemærrádus vásstet Finnmárkolága ulmmemærrádussaj gånnå javladuvvá: “Lága ulmme la látjet dilijt nav, jut ednama ja luondovaljesvuoda Finnmárko fylkan háldaduvvi […] sierraláhkáj vuodon sáme kultuvrraj, boahttsujæládussaj, ålggoed- namadnuj, æládusbargguj ja sebrudakiellemij”. Dákkár suodjalibme tjuovvu aj Vuodolága § 108 ja álmmukrievtesvuoda mærrádusájt dagu  ILO-konvensjåvnnå nr. 169 iemeálmmugij ja álggoálmmugij birra iesjrádálasj stáhtajn (ILO 169), ja AN iemeálmmuktjuottjodusáv ja AN konvensjåvnåv sivijla ja politihkalasj rievtesvuodaj birra, pládna- ja tsiekkaduslága § 3-1 nælját oase milta.

Pládna- ja tsiekkaduslágan ja dán pládnabagá- dusán aneduvvi moallánagá ”sáme kultuvrra, æládusdåjmadibme ja sebrudahkaiellem” jali ”sáme kultuvrra jali æládusdåjmadibme”. Vuodolága § 108 aneduvvi moallánagá ”Giella, kultuvrra ja sebrudakiellem”, Finnmárkolágan ja minerállalágan aneduvvá ”sáme kultuvrra, boatsojæládus, ålggoednamadno, æládusdåjmadibme ja sebrudakiellem”, gå vas luonndovaljesvuodalágan aneduvvá dåssju moallánahkko ”sáme kultuvrra”. Dá vehi iesjguh- tiklágásj moallánahko gåbttji dav sæmmi.

Kultuvrramoallánahka vuodolága § 108 guosská divna bielijda sáme kultuvran ja dan diehti aj giellaj, æládusdåjmadibmáj ja sebrudahkaiellemij. Sámij riektánammadus anij VAT 1984:18:n vuodon jut kultuvrramoallánahka galggá dyna- malattjat dålkkuduvvat navti vaj aj åvddånimev guosská mij dáhpáduvvá. Sáme kultuvrav galggá vijddát dádjadit, ja danen li duoddemo- allánagá dagu ”æládus”, ”æládusdåjmadibme”, ”boatsojæládus”, ”ålggoednamadno”, ”giella” ja ”sebrudahkaiellen” iesjguhtik lágajn aneduvvam iesjgeŋga dásen presisieritjit kultuvrramoallánagá dádjadusáv. Dán pládnabagádusán la kultuvr- ramoallánahka dárkkelappot konkretisieriduv- vam vieledusá ja dahkamusáj gáktuj ma plánima aktijvuodan gåtseduvvi.

Pládnabagádusá ulmme jut galggá sihkarasstet “suodjalimev ja åvddånimev sáme kultuvras (...)” tjårggi jut sáme kultuvrra ij la bisánis, valla máh- tudahka luondovuodo anos ja dábes la dyna- malasj ja åvddånimen, vájkkuduvvam luondos ja birrusis. Bágo vuovvim ja åvddånahttem galggi sihkarasstet kultuvralasj avtatbirgesvuodav, ij galga dádjaduvvat máhttelisvuohtan hiejtedit jali binnedit rubbmelasj kultuvrravuodov sámijda.

Tjuogga 2. Doajmmaguovllo

Pládnabagádusá tjuokka 2 vuostasj oasse vuoset ássjálasj ja geografijjalasj doajmmaguovlov. Pládnaviehke ássjálasj doajmmaguovllo la divna ássjijt giehtadallam pládna- ja dahkamlága milta dagu pládnamærrádus, ájnegismærrá- dus ja sierraloahpemærrádus pládnaássjijn, dánna aj sierraloahpeássjijn. Ja de dat guosská pládnastratesjijja, pládnaprográmma ja tjielg- gidusprográmma hábbmimij pládna- ja tsiekkaduslága milta ja njuolgadustjállaga milta vájkudustjielggidusáj.

Pládnabagádusá ássjálasj doajmmaguovllo la muhtem mærráj sæmmi gå doajmmaguovllo Sámedikke njuolgadusájn rievddaduvvam miehtse ano birra. Njuolgadusájt doajmmaguovllo rievddaduvvam miehttse ano birra guosská, dagu dát pládnabagádus, aj vájku- dustjielggidusájda, suohkana areállaoassáj, regulierimplánajda ja sierraloahpeåhtsåmusájda arealplánajn, valla ij regionála plánajda ja suoh- kana sebrudakoassáj.

Geografijjalasj doajmmaguovllo la jur sæmmi gå dat majt dádjadip árbbedábálasj sáme guovllon. Guovllo la definieriduvvam pládna- ja tsiekkaduslága § 5-4 goalmát oase mierkkidusájn Sámedikke vuosteldimefámo birra. Fylkka- ja suohkananammadusá pládnabagádusán tjuovvo rievddadimijda suohkanastruktuvran 2020 rájes.

Geografijjalasj doajmmaguovllo guosská aj merraj sáme guovloj ålggolin avta nautalasj mijla rádjáj ednamlinnjas ålgus, pládna- ja tsiekkadus- lága § 1-2 milta. Árbbedábálasj sáme merragádde- ja vuodnaguovlo ij la makkirak tjielgga definisjåvnnå. Vuolgasadjen li merragáddesuohkana ma árbbedábálasj sáme guovlluj gulli.

Árbbedábálasj sáme guovlon ij dárbaha divna plánimin liehket njuolgga mierkkidus sáme kultuvrraj. Dav hæhttu huoman juohkka guovlo gáktuj árvustallat, ja plánima ja mærrádusá gáktuj.

Tjuogga 2 nuppát oase milta la Sámedikken åbbålasj åvdåsvásstádus tjuovvolimen, åvddånimen ja oajvvadimen pládnabagádusá gáktuj. Pládnabagádus ásat vuodov aj Sámedikke bák- kulasj sebrudahttemij plánimijn mij Sámedikken la pládna- ja tsiekkaduslága § 3-2 goalmát oase milta. Sámedikken la pládna- ja tsiekkaduslága § 5-4 goalmát oase milta vuosteldimriektá suohkanij arealplánaj ja regulierimplánaj vuosstij ma garvvi jali e gåtseda viehka ájnas berustimijt sáme kultuvrraj. Sámedigge máhttá aj vuosteldimev åvdedit konsesjåvnnåássjij giehtadallamijn enersjijjalága § 2-1, dulvvadimlága § 6 nr 1 ja tjáhtjeressurssalágav § 24 milta. Vijddábut máhttá Sámedigge gájbbedit jut regionála plána åvdeduvvi departemænntaj jus viehka ájnas sáme berustime e almmaláhkáj gåtseduvá, § 8-4 milta. Pládnabagádus tjuokkajn 4 ja 5 kon kretisieriduvvá dárkkelappot mij sáme kultuvra luondovuoduj máhttá vájkkudit. Sámedigge máhttá vuosteldimev åvdedit plánajda jali dåjmajda ma aktu, jali aktan, guovlo åvdep plánaj ja dåjmaj dahki máhtodibmen jali viehka gássjelabbon sámijda joarkket guoskavasj guovlojt ávkástallat. Vájku pládnabagádus konkretisieri dárkkelappot makkir vájkudusájt galggá árvustallat ja vieledusájt galggá gåtsedit, de ij la agev tjielgga juohkka ájnna aktijvuoda gáktuj. Pládnabagádus vaddá plánimoajválattjaj stuora doajmmamáhttelisvuodav iesj hábbmit plánajt bájkálasj dilij gáktuj. La ájnnasamos jut viehka sáme berustime e biejaduvá sijddobællán.

Tjuogga 2 goalmát oase milta galggá pládna bagádus vuodon divna plánimin. Ássje gáktuj la luondulasj jut pládnabagádus ij tjaná pládnao- ajválattjav juridihkalattjat jali galga dádjaduvvat instruksjåvnnån mav plánimoajválasj la vælggo gis tjuovvot. Pládnabagádusá tjuokka huoman konkretisieriji vælggogisvuodajt ma pládna- ja tsiekkaduslága § 3-1 c bokstávan tjuovvu ja vælggogisvuodajt ma ietjá lágajn tjuovvu ja Vuona álmmukrievtesvuoda vælggogisvuodajt. Iesjguhtik tjuokka li oajvvadiddjen vuosteldimfámo gáktuj majt Sámedigge lága § 5-4 milta máhttá dåjmadit suohkanaplána areállaoassáj ja regulierimplánajda, konsesjåvnnåmærrádusáj guojttit enersjijjalága, dulvvadimlága ja tjáhtjeressurssalága milta, ja máhttelisvuohta regionála plánajt lága § 8-4 milta departemænntaj åvdedip. Sæmmiláhkáj gå tjuokkan 1 galggá pládnabagádus pládna- ja tsiekkaduslága ulmmemærrádusá milta aj suorggelágajda gullat gånnå plána daj milta gulli pládna- ja tsiekkaduslága ulmmemærrádusá rámma sisbælláj ja doajmmat aktan pládna- ja tsiekkaduslága § 3-1 c. bokstávajn.

Plánimin hæhttu aj máhttelisvuodajt rabádit dasi mij tjuovvo AN konvensjåvnå sivijla ja politihkalasj rievtesvuodaj birra, artihkkalin SP 27, Almasjrievtesvuodalága § 2-3 milta. SP:an 27 tjuovvu vájkudusájda iemeálmmugij kultuvrraj galggá biedjat viehka dættov ja jut ij goassak máhte sáme luondovuodo biejsstemijda loabev vaddet ma vuornoduvvá jali illasti ulmutjav guhti iemeálmmugij jali iemeálmmuga juohku sij gullu ietjas æládusáv ja kultuvrav dåjmadit. Árbbedábálasj sáme æládusdåjmadibmáj dat merkaj biejsstema e máhte vájkkudit jut gdoajmma ij la desti lijssi ruhtalattjat (HR-2017- 2428-A tækstaoase 71, 87, 94; VAT 2007:13 Ådå sámeriektavuohta bielle 203.) Gå árvustallá jus ihkap dákkár rájev rasstit, de galggi ævto a.) nuoges buorre tjielggidusvuodo, b) rádudallama, c.) tjuohkkáj vájkkudusá d.) vájdde dåjma ja e.) kávalirisieriduvvam stuorep dæddo berus- time li maŋen. Dá ævto dan diehti tjuovvu § 3 njuolgadusájt.

Tjuogga 3. gájbbádus pládna- prosæssaj ja mærrádusvuoduj

Dát njuolgadus tjielggi gájbbádusájt gåktu plád- nabarggo galggá doajmmat ja mij galggá liehket maŋen pládnabargon.

Pládnabagádusá tjuogga 3 a bokstávva galggá diededim- ja tjielggidusvælggogisvuodav sihkarasstet. Dat aj tjuovvu pládna- ja tsiekkaduslága tjielggidusgájbbádusáv, háldadimlága diededimvælggogisvuodav, luonndovaljesvuodalága prinsihpaj almulasj mærrádusája ja stáhta tjielggidusinstruksjåvnåv. Vaj rievtesvuodajaddnij, berustiddjij ja almulasjvuohtaj luluj máhttelis árvustallamijda vuojnov buktet ja vil mierredit ja la ássjegiehtadallamvige, de árvustallama hæhttuji liehket tjálalattja åvddål gå mærrádus biejaduvvá. Njuolgadus javllá aj vájkudusáj árvustallama vuodon galggá liehket diedalasj ja árbbedábálasj máhtto. Dát prinsihppa tjuovvu luonndovaljesvuodalága § 8, § 7 milta, navti vaj guosská gájkka almulasj fábmodusá dåjma- dibmáj åbmudagá háldadimen. Tjielggidusáj sisadno ja vijdesvuohta galggá hiebaduvvat guoskavasj pládnaj ja liehket guoskavasj mær- rádussaj mij galggá mierreduvvat, njuolgadus- tjállaga vájkudustjielggidusáj birra § 17 vuostasj oase maŋemus tjuokka milta.

Pládnabagádusá tjuogga 3 b bokstávva gåtset prinsihpav mij javllá galggi rádudallat sáme berustimij åvdåstiddjij pládnaprográmmajn, tjielggidusprográmmajn, pládnaævtodusájn ja mærrádusájn. Rádudallamvælggo máhttá guosskat sihke Sámedikkev ja ietjá sáme berustiddje. Dat dættot rádudallamvælggo aj sjaddá guosskat sáme riektáaddnijda guhti háldalattjajt gulluji mijá ráddnárijkajda, ma dålusj anoj milta dåjmadij guovlojn ma defineriduvvi 118 bielen pládnabagádusá geográffalasj vájkkudimguovlo. Navti rádudallamvælggo tjuovvo ILO 169, sierraláhkáj 6 artihkkalav, AN’a iemeálmmuktjielggidusáv artihkal 19 ja SP 27. Suohkana- ja ådåsmahttemdepartemænnta la áttjak guláskuddam láhkaævtodusájt rádudallam birra ja árvvalus rádudallamvælggobagádussaj fylkkasuohkanijda ja suohkanijda. Dan diehti vuoseduvvá dáj dokumentajda lagáp tjielggi- dussan gåktu rádudallama galggi tjadáduvvat. Pládna- ja tsiekkaduslága § 5-1 mierkkidusán javlladuvvá la sierra oassálasstemvælggo juohkusijda sáme álmmugis ja dat vuolgasadje dasi la ILO 169. ILO 169 oassálasstemhábme la rádudallam.

Rádudallamvælggo tjuovvu álmmukriektás ja åvdep nammaduvvam láhkaoajvvadusáv ja la danen guoskavasj riektá nannim lágan. Sámedigge ájggu dættodit jut juohkka rádudallama galggi háldadimlága ja tjielggidusinstruksjåvnå ævtojt duhtadit. Oajvvadusá ja tjoavddusa ma dágástaláduvvi galggi danen åvddål rádu- dallama agev guláskuddamin læhkám. Danen li rádudallama lasádus ja ij juoga mij boahtá ietjá demokratijjalasj mærrádusprosessaj sadjáj. Dættoduvvá sebrudahttem, rádudallam ja   oassálasstem bierriji dáhpáduvvat nav árrat gå máhttelis prosessan.

Sámedikken la pládna- ja tsiekkaduslága § 5-4 milta vuosteldimfábmodus. Dát fábmodus sihkarasstá Sámedikke oassálasstemav pládnamærrádusájn sæmmiláhkáj gå rádudallamij oajvveelementa. Rádudallamvælggo suohkanij pládnagiehtadallamin dan diehti ij guoska Sámedikke gáktuj. Stáhtalasj arealplánajn pládna- ja tsiekkaduslága § 6-4 milta ij la máhttelis vuosteldimev åvddånahttet pládna- ja tsiekkaduslága § 5-4 milta. Dákkár aktijvuodajn guosská stáhta rádudallamvælggo Sámedikke gáktuj. Pládnabagádusá tjuogga 3 c bokstávva gåtset prinsihpav mij javllá adnoguovlo åvddålis ja plániduvvam dåjmajda galggá tjoahkkevájkkudus divnajn ássjijn árvustaláduvvat pládna- ja tsiekkaduslága milta ja njuolgadustjállaga vájkkudimtjielggidusá milta. Dat la riek ájnas danen gå ájnegis dåjma mij ietjastis ij la stuorak máhttá vájkkudit riek stuor sieradussan máhttelisvuohtaj luondovuodo árbbedábálattjat bessat adnet ja ano avtatbirgesvuodav. Pládna- ja tsiekkaduslága § 3-1 merkadusán åvddånboahtá aj dåppe gånnå ællosujttoberustime guosska- duvvi galggi plánaj ja dåjma tjoahkke vájkudusá iesjguhtik tjæro/sijdda árvustaláduvvat. Dát tjuovvu njuolgadustjállaga § 21 goalmát oasen vájkudustjielggidusán (KU-njuolgadustjála). KU-njuolgadustjállagin galggi dákkár tjoahkke vájkudusá divna birrasijda ja sebrudaktiemájda árvustaláduvvat. SP artihkal 27 milta ælla dákkár tjoahkkevájkkudusárvustallama ga ráddjiduvvam eksklusijva ja kultuvra sierratjerda sáme adnuj dagu ællosujttuj. Dá árvustallama hæhttuji dan diehti aj dagáduvvat ietjá árbbedábálasj luonndovuodo ano hárráj, almasjrievtesvuo- dalága §2-3 milta

Pládnabagádus tjuogga 3 d bokstávva vuoset galggá árvustallat vájddodiddje dåjmajt daggu gånnå la máhttelis duosston nievres  vájkudusájda luondovuodo árbbedábálasj adnuj. Dákkár vájddodiddje dåjma hæhttuji liehket duohta vájkkudus jus dassta galgaluluj liehket ávkke. Dákkár dåjmaj árvustallamin hæhttu liehket oassálasstem ja rádudallam sáme berustimij ma njuolgga li guosskaduvvam. Ij la nuoges pládnafábmodus aktu mierret ævtojt vájddodiddje dåjmaj gáktuj ja dan láhkáj dan duodastit jut mærrádus la riektá váni diedek jus dåjma vájkkut ájádaláduvvam láhkáj.

Sæmmiláhkáj galggá árvustallat máhttelisvuodav ævtojt mierredit areálajt ja ressursajt ådåsis ásadibmáj, restitusjåvnnåj ja máhtsadibmáj maŋŋela gå doajmma la låhpaduvvam. Dat tjuovvu AN’a tjielggidusás iemeálmmugijriektáj birra artihkal 28. Artihkal 28 tjuottjot vælgov ednamijt, duobddágijt ja ressursajt ådåsis ásadit, restituierit ja máhtsadit majt iemeálmmuga árbbedábálattjat li åmastam jali ietjáláhkáj årru- dahttám jali adnám, ja ma li konfiskieriduvvam, okkuperidam jali ietjáláhkáj váldeduvvam sijás váni ietja friddja ja visses vuodon li miededam. Alemusriektá vuodot aj dákkár ådåsis ásadime vælgov ILO-konvensjåvnå 169 artihkkalin 14 (1), HR-2018-456-P (Unjárga) tækstaoasse milta.

Pládnabagádusá tjuogga 3 e bokstávva gåtset prinsihpav jut luondovuodo vieledus sáme kultuvrraj jnv. viehka ållu dættoduvvá. Aj dát la gájbbádus mij tjuovvu SP 27. Dákkár mærrádusá li aj tjáledum birás- ja ressurssalá- gajda, dagu luonndovaljesvuodaláhkaj (§14), minerállaláhkaj (§ 179, merraressurssaláhkaj (§ 7 g bokstávva) ja merraenersjijjaláhkaj (§ 1-5). Dat sihtá javllat luondovuodo vieledus ij la dåssju bielle sæmmi buohta gå moadda ietjá. Jus doajmma vájkkut garra gártjediddjen sáme árbbedábálasj luondovuodo adnuj, de ij galga vieledus ietjá berustimijda liehket tjielgga stuoráp dæddo.

Pládnabagádusá f bokstávva gåtset prinsihpav jut åbbålasj árvustallama vuodon ij máhte dåhkkidit dakkir biejsstemav luondovuoduj mij vájkkut sáme kultuvrra, æládusdåjmadibme ja sebrudakiellem vuornoduvvá jali viehka láhkáj mieddeduvvá. Dát la binnemus majt SP 27 milta máhttá dåhkkidit. Jus biejsstem vájkkut sáme árbbedábálasj æládusbargge ij la desti mávsánis æládusáv dåjmadit luonndovuodo anos guovlon, de ij máhte dåjmav dåhkkidit (HR2017-2428-A oase 71, 87, 94; VAT 2007:13 Ådå sámeriektá b. 203; Geir Ulfstein 2013). Åbbålasj árvustallamin tjuovvo biele ma li tjáledum pládnabagádusá tjuogga 4 a bokstávas e bokstávvaj. Bájkijn gånnå sáme kultuvrra gielajn, sebrudakiellemijn ja æládusdåjmadimijn juo garrasit dietteduvvá galggá dat aj liehket ájnas bielle åbbålasj árvustallamin.

Pládnabagádusá tjuogga 3 g bokstávva dættot sámegielak biele bessi sámegielav adnet tjálalattjat ja njálmálattjat. Suohkana, regionála ja stáhtalasj orgánajda sámegiela háldadimguovlon tjuovvu sámelágav § 3-2 ja 3-3. Giellaháldadimguovlo ålggolin ij la njuolgga riektá sámegielav adnet guládallamin almulasj orgánajn. Huoman ájnas dasi sajev hiebadit vaj ássje nuoges luluj tjuovggit ja rádudallama lulun vaddet ájádaládum vájkkudusáv.

Tjuogga 4. Ájnas vieledusá æládusdåjmadibmáj

Pládnabagádusá tjuogga 4 a bokstávva tjielgat makkir vájkkudusáj galggá árvustallat gå ællosuojto miehtse adno rievddá.

Areálla- ja luondovuodo l ællosujto ájnnasamos ressurssa. Dat la iesj ækton ællosujttuj æládus- san ja kultuvrran. Almulasj oajválattjajn ja ietjá rievtesvuodaaddnijn la danen ietjanisá aktan ællosujtujn åvdåsvásstádus ællosujttoareálajt sihkarasstet. Dat tjuovvu aj ællosujttolágas § 1. Ællosujto dåjmadimvuohke dahká æládusáv báddnum areálajda, ja sivvan dasi li marginála guohtomguovlo ja boahttsu dárbbo iesjguh- tiklágásj gávddaguohtomijda ja jåhtulagájda daj gaskan. Pládnagiehtadallamin galggá ællosujto areálla- ja ressurssavuodo vájkudusájt árvustal- lat. Vájkudusájt hæhttu ællosujtov iesjguhtik organisierim- ja rievtesvuodadásijn árvustal- lat. Dav la dárbbo dahkat danen gå biejsstem gånnå la dakkár vájkudus jut ælloniehkke ij desti máhte doajmmat mávsánis láhkáj ietjas sijdan ja ælloguovlon, ij máhte dåhkkiduvvat, pládna- bagádusá tjuogga 3 f bokstáva milta.

Sámedikken la åbbålasj åvdåsvásstádus ællosujto vuodo sihkarasstemin ja la danen aj vuosteldimfábmodus plánajs gånnå la viehka vájkudus ællosujttuj. Stáhtaháldadiddje ællosujttoháldadus la stáhta fábmodus ællosujttoássjijn ja ij la danen pládnaássjijn ællosujto åvdåstiddje. Sámedigge åvdås álmmukválljim orgádnan sáme álmmugav, valla ij la ájnegis sáme rievtesvuodaaddnij åvdås- tiddje. Ællosujtto máhttá danen guovllostivrajn jali sijdajn gájbbedi pládnabargon ietjas åvd- åstit, pládnabagádusá tjuogga 3 b bokstáva milta. Stáhtaháldadiddje la, dagu Sámedikken, vuosteldimfábmodus ællosujto areálla- ja res- surssavuodo suodjalimen. Vájku vil Sámedigge ja Stáhtaháldadiddje lulun árvustallat vuostel- dimgatjálvisáv goabbák láhkaj, da ij la makkirak merkadus jus soajttá máhttá vuosteldimev åvdedit, valla sjaddá liehket oasse dárkkelap ájádallamis majt departemænnta ássjen hæhttu dahkat gå departemænnta galggá dav mierredit.

Pládnabagádusá tjuogga 4 a bokstáva tjuovvu sihke bájkálasj ja regionála vájkudusájt rievddaduvvam anon galggi árvustaláduvvat, dán vuolen garvvemvájkkudusá. Biejsstemijn máhtti liehket njuolgga vájkudusá areállavuoduj, valla ællosujto dåjmadimvuohke njoalodimednama, guohtomguovloj ja jåhtulagá tjadádagáj li gasskasasj ja åbbålasj vuogádahka mij biejsstema diehti máhttá bæjsstut. Boatsoj sjaddá guovlojt garvvet gånnå li biejsstema ja dåjma, ja dat gártjet boahttsu máhttelisvuoda stuoráp guovlojt adnet ja ij dåssju iesj konkrehta rubb melasj biejsstemav. Dat vájkkut iehpenjuolgga ja regionála ålggoednamij ano rievddama álu li sæmmi alvos gå bájkálasj njuolgga vájkudusá. Danen riek ájnas jut ålles doajmmavuogádagá vájkkudusá árvustaláduvvi plánaj ja dåjmaj aktijvuodan.

Pládnabagádus tjuogga 4 b bokstávva gåtset ællosujttolága mærrádusájt jut jåhtulagájt ij máhte stieggit, ællosujttolága § 22 milta. Kártan vuojnnu jåhtulahka gåbddudahka 1,5 km. Dán jåhtulagá sadje máhttá riek ållu rievddat dálke ja fierda milta. Jåhtulahka vuoset danen dåssju oajvveguovlov, ja danen hæhttu vuorddet jut jåhtem soajttá máhttá viek gåbdebut jåhtulagás dáhpáduvvat. Aktijvuodan gånnå ællosujtto ij besa friddjav ja hieredik boahttsuj árbbedábálasj jåhtulagá milta jåhtet, jåhtulahka aneduvvá stieggiduvvam. Dat merkaj ij la sáhka dåssju jåhtulagá åbbålasj stieggimis, valla aj jåhtulagá gártjedime ja tsiekkadusá dan lahka, ja ráfeduhttem majt doajmma vájkkut. Dav hæhttu konkrehta dáhpádusán árvustallat. Jåhtulagájn la sierralágásj suodjalibme jur danen gå dajn la guovdásj merkadus ællosujto joarkkemij. Danen ájnas jut plána ja dåjma konkrehta árvustalli vájkudusájt jåhtulagáj suodjalime gáktuj ællosujttolága § 22 milta. 

Jåhtulahkaj gulluji aj Pládnabagádusá tjuogga 4 c bokstávva guosská merragádde- ja vuodnabivdo areálajda ja dåjmaj vájkudusájda. Ådå areállaano avta nautalasj mijla rádjáj ednamlinnjas ålgus bierri guollebiebbmamásadusáj, biegga- ja bárrofámobuvtadime, minerálladåjma deponierima, petroleum vanntsalájtto, røra ja kábela jnv. Árvustaláduvvat vájkudusájt dálásj guollesajij ja gådemsajij gáktuj. Dát mærrádus guosská danen duohta areállaadnuj, mij guollima joarkke- mav dáj guovlujn máhttá hieredit. Dákkár rievddaduvvam areállaano vájkudusá bierri sierraláhkáj árvustallat bájkálasj ano joarkkema ja årroma máhttelisvuoda gáktuj. Akvakultuvralágas tjuovvu areállaberustimij galggá árvustallat gå akvakultuvrra guovlojt mierret, ja jut buojkulvissan galggá ietjá areállaberustimijt sierraláhkáj dættodit, § 6 ja 16 milta. Njuolgadustjállagin akvakultuvra loabe birra ietjá slájajda gå luossa, dábmuk ja girjakluossa tjuodtju § 7 vuostasj oasen a bokstáva nuppe tjuokkan: ”Guollebiebmadimguovllo ij galga ásaduvvat ieme jáddij gådemguovlojda”. Le sæmmi dille gå dat mij la dán pládnabagádussaj tjáleduvvam. Gådemguovloj tjielggidussaj la ájnas árbbedá- bálasj máhtov dan birra åttjudit.

Tjuogga 4 c bokstávva guosská aj vájkkudusá dåjmajs ietján gå konkrehta rubbmelasj doajmma meran. Dat guosská dåjma ma máhtti nuoskodit, rievddat jieŋadimev, strávvijt, vuonaj tjáhtjetjoahkkájbiedjamav ja -temperatuvrav. Dat máhttá buojkulvissan guosskat petroleum dåjmajda, guollebiebbmamásadusájda, vuod- nadeponijjajda jali tjáhtjádakdulvvadimijda ma vájkkudi guole guohtomvuodo ja gådemaktijvuoda rievddi, ráfeduhteduvvi jali biejsteduvvi. Gå dákkár dåjma vájkkudi geografijjalattjat ráddjiduvvam guollimav mij ienemusát la dåjmaduvvam guovlo álmmugis la gáhto, de dajt ij bierri dåhkkidit. Dat tjuovvu Alemusrievtáv aj duobmon Gájvuodna-ássjen (Rt. 1985 s. 247) gånnå Alemusriektá gávnadij jut tjáhtjá- dakdulvvadibme mij vájkkudij vuona jiegŋa stuoroj doalvoj buohttimvælggo guollima åvdås 50 vuodnaguollebivddijda gudi sijdabivdujn Gájvuonan barggin. Sivvan dasi lij guollebivdde bivddo lij læhkám nav konsentrierimduvvám ja sierralágásj jut máhtij eksklusijvvan aneduv- vat, ja lij ålgot doajmmam sæmmiláhkáj gå rievtesvuodajdåjmadibme.

Tjuogga 4 c bokstávva biedjá aj vuodon máhtodisvuodav ij máhte sivvan adnet dåjma tjadádibmáj. Sæmmi prinsihppa tjuovvu aj luonndovaljesvuodaláhka § 9.

Pládnabagádusá tjuogga 4 d bokstávva gåtset prinsihpav jut galggá sihkarasstet árb- bedábálasj ålggoednamanov dagu bivddo guollim, tjuohppam, muorjjim ja ábnasviedtjam duodjáj. Ålggoednama ådåsmuvvam resursa ávkástallamvuogij låhkåm ij la dievalasj, ja máhttá aj guosskat ællosujto visste doahpom gånnå dat la loabálasj, ællosujttolága § 64 milta. Ællosujttolága § 26 milta la sujna gænna l riektá ællosujtov dåjmadit riektá aj bivdov ja guolli- mav dåjmadit stáhta aktisasjmiehtsen, ij sier- raláhkáj matrikuleriduvvam stáhta åbmudagán Finnmárkoåbmudagá ednamin dan guovlon gånnå ællosujtov dåjmat. Aj priváhta ednamin máhtti ællosujtto rievtesvuodaadne rievtesvuo- dajt åttjudam bivdduj ja guollimij dålusj anoj milta jali dålusj åmastime baktu, ællosujttolága § 4 milta.

Ulmutja ja ulmusjjuohkusa ma ælla ællosujttuj tjanáduvvá soajttá máhtti åmastam riektá ådåsmuvvam resursaj ávkástallamij dålusj åmastime ja dålusj anoj milta. Tjuogga 4 d bokstávva gávnat ájnegisulmutjij ja ulmusjjuo- hkusij luondovuodo adno, dagu bivddo, láddim jnv. máhttá liehket ájnas sáme kultuvra sihkaras- stemij ja åvddånahttemij. Dát tjuogga pládna- bagádusán bivddá jut pládnafábmodus hæhttu areálajt dási sihkarasstet. Plánimin bierri rádu- dallamijn ja árbbedábálasj máhtujn gåtseduvvat dákkár ressurssaávkástallamav sierralágásj guovdásj ja ájnas guovlojn. Buojkulvissan la máhttelis pládna- ja tsiekkaduslága § 11-8 milta vieledusguovlojt mierredit gidálåddimij, rievsakgieladibmáj, jávrreguollimij viermij, ájnas láttakjiekkijda jnv.

Pládnabagádusá tjuogga 4 e bokstávva javllá plánimin galggá gæhttjalit gåtsedit avtatbirge- svuodav ja bessamav jåhtulagájda ma árbbedá- bálasj ålggoednamijda li tjanáduvvam. Jårkan praktihkalasj bessam miehttseressursajda la árbbedábálasj ano ja dán máhto bisodime ækto, konvensjåvnå biologijjalasj valljudagá birra art. 8j ja 10 (c) ja luonndovaljesvuodalága § 1 milta. Árbbedábálasj adno ij la bisánis. Sihke máhtto ano birra ja iesj adnem li dynamalattja ja åvddå- nimen, luondo ja birrasa vájkudusájs. Danen la ájnas bájkálasj álmmugij jut jårkan jåhtulagáj adno bivdduj ja tjuohppamij la máhttelis. Anoj rievddam mij dákkár avtatbirgesvuodav ja bes- samav jåhtulagájda hieret gártjet luondovuodo árbbedábálasj anov. Jåhtulagáj adno hæhttu huoman såhpat biologijjalasj, duobddágij ja geo- logijjalasj valjesvuoda bisodimijn, njuolgadusáj § 7 a bokstáva milta. Danen bájkálasj jåhtu- lagáj ja árbbedábálasj anov hæhttu gæhttjalit sihkarasstet.

Tjuogga 4 f bokstávva la tjanádum gilveduv- vam- ja gilvveednamij suodjalibmáj ednamlága § 9 milta. Gå galggá ednamlága mærrádusá garvvemav árvustallat jut gilveduvvam ednam ij galga aneduvvat ulmijda gånnå ájggomus ij la ednambarggobuvtadibme, hæhttu dahkat åbbå- lasj árvustallamav gånnå árbbedábálasj sáme æládusdåjmadime vieledus dættoduvvá dan milta mij tjuodtju bagádustjuokka 3 a bokstávas f bokstávvaj.

Pládnabagádusá tjuogga 4 nuppát oasse javllá arealplánaj vájkudusá galggá árvustallat ájne- gisulmutjij ja ulmusjjuohkusij gáktuj gut ållåsit, muhtem mudduj jali ålggoednam- ja æládu- svuogijn la iellemvuodo mij la luondovuodo ávkástallamij tjanáduvvam. Mærrádus tjielgat máhttá liehket sihke ájnegisulmutja ja ulmusjjuo- hkusa ma ådåsmuvvam ressursajs ávkástalli, ja sidjij hæhttu areálajt sihkarasstet. Dat la sæmmi gå Finnmárkolága § 24 suohkan máhttá sierralágásj riektáv vaddet ådåsmuvvam res- sursajs ávkástallat dárkkelappot tjielggiduv- vam guovlon árbbedábálasj adno vuogijn. Ij la makkirak gájbbádus jut ávkástallamis galggá liehket æládusdoajmma visses ruhtasisboado stuorrudagájn. Ávkástallam máhttá ietjá dåjma aktijvuodan dáhpáduvvat mij bierggimav buktá. Álu dákkár ávkástallam doajmmá viehkken sijddaekonomijjaj, ja nav aj binnet dárbov tjielgga ruhtasisboado bargguj jali doajmmaj.

Tjuogga 5. Ájnas vieledusá kultuvra ja sebrudakiellema gáktuj

Plánima ja mærrádusá galggi vájkkudit guod- delis luondoanov ja vieledussaj sáme kultuvrraj, æládusdåjmadibmáj ja sebrudakiellemij luondovuodon, dagu tjuovvo luonndovaljesvuo- daláhka § 1. Vieledusáj ja vájkudusáj sáme kultuvrraj aj åbbålattjat ja sáme sebrudakiellemij pládnabagádusá milta hæhttu gåtsedit ja liehket luondoguoddelisvuoda, sosiokultuvralasj biele, mánáj bajássjaddambirás ja kultuvrramujto ja kultuvrrabirrasa gáktuj.

Pládnabagádusá tjuogga 5 a bokstáva milta bierriji plána máhttelisvuodav vaddet guoddelis adnuj ja luondo vieledussaj vuodon sáme kultuvrraj. Dat merkaj galggá árvustaláduvvat jus plánaj vájkudusá sihkarassti udnásj sáme kultuvra ja sebrudagá dárbojt almma láhkáj váni gártjedime boahtteájge sáme sebrudagáj máhttelisvuodajt ietjaska dárbojt gåbtjåt. Jus ij gåtseda luondo biologijjalasj valljudagáv, duobddágij geologijjalasj valljudagáv ja økolo- gijjalasj prosessajt, de sáme kultuvra vuodo gártjoduvvá. Dat tjuovvu aj luonndovaljesvuodalága § 1 ja 4. Ano rievddama vájkkudi biologijjalasj valljudagáv, duobddágij geologijjalasj valljudagáv ja økologijjalasj prosessa hæhttu dan diehti árvustaláduvvat.

Pládnabagádusá tjuogga 5 b bokstáva milta hæhttu vájkudusá sosiokultuvralasj dilijda árvustaláduvvat. Plánaj vájkudusá sámegiela gáktuj hæhttuji árvustaláduvvat ja vieleduvvat. Máhttá ájádallat jut dåjma máhtti vájkkudit lassen sámegielmáhtudahkaj jali jut sámegiela dille vieleduvvá. Aktijvuoda gånnå sáme kultuvrra la dietteduvvam ja sámegiella la huj rassje, dåjma luondovuodon máhtti vájkkudit jut mijá árbbedábálasj sáme anov gártjet, gånnå giella aj aneduvvá, vájkkut sámegiella rassju vil ienep. Sosiála adnem ja árbbedábálasj máhto juogedi- bme li kultuvrraj ájnas elementa. Jus sisjåhtem ja jali sismaneldibme ij dáhpáduvá avtastahtte- mijn bájkálasj sáme kultuvralasj aktijvuohtaj, de dat máhttá sosiála adnemijt rássjodit ma ietján li maŋen lagosbájke sáme kultuvrav bisodimen. Dákkár avtastahttema ævto la huoman álu guovlo sáme kultuvrra la nanos ja ij dietteduvá. Dájt bielijt hæhttu plánimin árvustallat.

Vájkudusá årrombájkkáj, lagosbájkijda ja buolvaj tjanástibmáj li aj biele majt plánimin hæhttu árvustallat. Årromvuoge li álu berajvuoda, tjanástime bájkkáj ja jåhtemvuoges hábbmiduvvam. Aj uddni bájnni berraha sáme årromijda, ja sáme bájkijn dåhkki berrahijt dåbddåt. Berraha luotta bargos ja tjanástibme bájkijda vájkkut tjanástimev uddni. Gå årrombájkijt guodá, de e berrahij desti sæmmi tjanástimev dåbdå. Goahte, tsiekkadusája duobddága sjaddi dalloj álu sæmmi ájnnasa. Dákkár bájkketjanásti- bme sjaddá danen moaddásijda ájnas sivvan jut anedij gitta berrahij dålusj årrombájkkáj jali årromsadjáj, ja dav adni asstoájggegoahten ja asstoájggeguovllon. Dákkár adno máhttá aj vuosedit rievddaduvvam jali ådåstuhteduvvam vuogev bájkijt dádjadit gieseårromsadjen, hiebaduvvam ådåájge iellemvuohkáj ja doajmmaj mij ruhtasisboadov buktá. Dat buktá kontinuitiehtav tjanástibmáj ja årrombájke ja duobddágij adnuj. Dákkár vieledusájt hæhttu árvustallat. Pládnamærrádusáj ja -njuolgadusáj ásadimijn, luoboj tsiekkadusáj suohkanaplána areállaoasen LNFR-guovlo bierri dáv vieledit. Dán tjuokken vuoseduvá dat guosská merragáddeaj ja vuodnaguovlojda. Pládna- ja tsiekkaduslága § 11-4 nr 5 b bokstávva, § 11-11 milta, vaddá máhttelisvuoda areálav biedjat luoboj goahte-, asstoájgge- ja æládustsiekkadusájda. Mærrádus ulmme ij la látjet ienep luoboj goahte- ja hyht- totsieggimav gå uddni le, ja galggá aneduvvat dåssju duohta luoboj tsiekkadusájda LNFR- guovlon. Máhttelisvuohta luoboj goahte- ja asstoájggetsiekkadusájda, majt ij máhte adnet ednambargo ja ællosujto oassen, la ájádaláduv- vam stivrrimræjddon ájnegisássjegiehtadallamin.

Tjuogga 5 c bokstávva konkretisieri dárk- kelappot gåktu plánimijn máhttá sihkarasstet buorre bajássjaddambirrasijt mánájda ja dajda máhttelisvuodav vaddet sáme kultuvrav ja identitiehtav bisodit ja åvddånahttet. Dát tjuogga laset stáhtalasj pládnanjuolgadusájt nannidittjat mánáj ja nuoraj berustimijt plánimin. Sáme mánájda hæhttu ávkálasj ja sadjihij biedjat ålggoareálajt bæjválasj aktivitiehttaj sihkaras- stet. Stuorep stádajn ja tjoahkkebájkijn máhttá sadjihit ståhkam- ja æjvvalimsaje, gånnå sáme mánájda la álkke æjvvalit ja aktidallat. Guovlojn aj gånnå máhttá liehket guhka gaska mánáj gaskan, luluj dåjma ma máhttelisvuodav látjij aktisasj friddjaståhkamij ja aktivitiehttaj ájnas. Muhtem láhkabirrusijn li mánáj ståhkamsaje guhkev aneduvvam, vájku nubbe buolvvaj. Le ájnas jut plánim dáv vielet ja huksá mánáj ståhkam ja aktivitiehtta bisoduvvá dájn guov- lojn. Ståhkam- ja ålggoguovlojt bierri hiebadit ja hábbmit navti vaj dajt dåbddå ja dajn li sáme kultuvrradåbddomerka. Tjuogga 5 c bokstáva nubbe tjuogga dættot pládnahábbmim bierri árvustallat guládallam- máhttelisvuodav buolvaj gaskan. Guovdásj dåbddomærkka sáme kultuvran la máhtto ja árbbedábij juohkem álu dáhpáduvvá praktihkalasj aktidallamin buolvaj gaskan. Plánim bierri dilev látjet navti vaj dát máhttá joarkket. Dánna máhttá buojkulvissan liehket gåsi mánájgárdij ja boarrásij gådijt jali vuorrasijviesoj nuppijt gáktuj tsieggi, ja gåktu la histåvrålasj luottaj gáktuj tsieggiduvvam dagu goahtesajij, bivd- dosajij ja adnoguovloj gáktuj dagu guollesaje ja muodugattja.

Pládnabagádusá tjuogga 5 d bokstávvan la lájddistahka jut ådå hyhttoguovloj bierri oajvvenjuolgadussan regulierimplána milta ásaduv vat. Infrastruktuvrradåjma dagu rahte, tjáhtje, kloáhkka ja strávve, majt dakkir hyhttoguovlojda guosská, dajt bierri tjáledit regulierimplánajda. Jus dakkir infrastruktuvrradåjma aktualisieriduvvi maŋŋela gå regulierimpládna la mierreduvvam ja hyhttoguovllo la ásaduvvam, de bierri njuolgadus liehket jut dåjma máhtti álgaduvvat dåssju regulierimarievddadimijn ja ij dåssju sierralåbijn. Dát tjuogga la biejaduvvam iesjguhtik guovloj vásádusáj vuodon, gånnå sierraláhkáj rahte hyhtojda ja hyhttoguovlojda li almma plána dagi stielliduvvam ja moadda aktijvuodajn almma loabe dagi pládna- ja tsiekkaduslága mærrádusáj milta. Ásadibme mij la tjoahkkiduvvam nav buoragit gå máhttelis luluj konsentrierit miehttse vahágahttemav lisj dal ællosujto, ednambargo jali bivdo hárráj. Gå divna stuorep ásadusá la suohkanaplána areállaåsijn stivrriduvvam, de dat sihkarasstá sihke vijdes oassálasstemav, åbbålasj árvustallamijt ja árvvedahttem.

Pládnabagádusá tjuogga 5 e bokstávva vuoset plánimin hæhttu sáme bájkijt vieledit majna la sierralágásj histåvrålasj merkadus sihke histåvrålattjat, valla aj udnásj adnoárvo diehti ja boahtte buolvajda buorren. Kultuvrramujttolága § 3 tjuovvu ij máhte kultuvrramujttolága § 4 milta dåjmajt jåhtuj biedjat ma hiebalgahtes vuogijn automáhtalattjat ráfájduhteduvvam kultuvrramujtojt máhtti biejsstet. Galggá sæmmiláhkáj vieledit bájkálasj vuojnov gåktu iesjguhtik dåjma kultuvrrahiståvrålasj ájnas sajijda vájkkudi. Vájku vil doajmma ij vájkkuda njuolgga rubbmelasj biejsstemav, de máhttá doajmmaj vájkkudit navti vaj hiebalgahttásin adná kultuvrramujtojt.