Les plenumssaken: Sannhet og forsoning - Pilar 2: Språk og opplæring

Behandlet i Oppvekst-, omsorg- og utdanningskomiteen.

Ansvarlig rådsmedlem: Mikkel Eskil Mikkelsen

Sámedikke ållestjåhkanime mærrádus snjuktjamáno 7. biejve 2024

Ållo dassta mav kommisjåvnnå l gávnnam li sáme sebrudahkaj ja Sámediggáj læhkám oahpes ássje guhkijt. Juo álgo rájes la Sámedigge giellaælládahttemav vuorodam. Sámedigge aj vuoset dasi gå moadda kommisjåvnå oajvvadusájs li dakkira maj Sámedigge l måttijt jagijt juo barggam. Sámedigge l viek ávon gå kommisjåvnnå vuoset NOU 2016:18 Vájmo giellaj. Duodden kommisjåvnå oajvvadusájda, sihtá Sámedigge nammadit dárbbo l tjuovvolit dåjmajt ma oajvvaduvvin NOU 2016:18 Vájmo gielan, ja maŋŋela aj Sámedikken giellastratesjijjan Giellalokten (SP sak 60/18) og St. Died. 13 (2022–2023) Samisk språk, kultur og samfunnsliv — Kompetanse og rekruttering i barnehage, grunnopplæring og høyere utdanning. Sámedigge vuoset sierraláhkáj dárbbuj nannit Sámedikke rållav ja kapasitiehtav giella- ja åhpadimpolitihkalattjat barggat sámegielaj ja sáme åhpadime háldadimijn.

Maŋŋela l aj dárbbo/båhti ienep ássje dåjmaj iesjguhtik sámegielajda. Iesjguhtik gielajn ja guovlojn li stuorra sieradusá, ja dåjma hæhttuji juohkka guovlo gielladilláj hiebaduvvat.

Kommisjåvnnå tjalmostahttá jut oahppo ja åhpadus la læhkám guovdásj ariedná dárojduhttempolitihka tjadádibmáj ja jut dåjma giellanihtan sjaddi riek ájnnasa åttjudittjat riekta kultuvralasj ja identitiehtalasj dásseárvov ieneplåhko ja unneplågo gaskan.

Sámedikke guhkesájggásasj ulmme l sámegiela galggi sáme sebrudahkaj ruopptot vatteduvvat. Vuona oajválattja suoládin mijájs sámijs gielama ja daj sæmmi oajválattjaj duogen le dal sámijda gielama ruopptot vaddet. Sámedigge vuorddá skåvllå ja gielaj ælládahttem galggá liehket såbadime ájnnasamos vædtsak åvddålijguovlluj. Sámedigge miejnni ájnas la nannit ja vuojnnusij buktet stivrrimdiedojt sámegiel-fágaj ja sáme skåvlå åvddånime birra.

Ållu ájnnasamos barggo sáme sebrudagáv åvdedittjat bierri mánáj ja nuoraj vuoksjuj dagáduvvat. Sierraláhkáj danen gå sáme máná uddni e ietjasa ævtoj milta huvsaduvá mánájgárdijn ja skåvlåjn. Sáme mánájn ja nuorajn Sámeednamin ælla da ævto ja rievtesvuoda sáme giellaj ja kultuvrraj ma siján galggin.

Kommisjåvnå rappårttå ævtot edna dåjmajt ma guosski sáme giellaåhpadibmáj mánájgárde rájes ållessjattukåhpadibmáj. Sámedikke mielas bierri sáme skåvllåj ja álmmugij fállat dåjmajt ma guosski ålles skåvllåj ja ij dåssju giellaåhpadibmáj.

Sámedigge vuoset dasi gå kommisjåvnnå tsuojggit dárbahip gielav vuorodit ja dåjmajt váj gielalasj dássádussaj jåvsådip. Dasi galggá aj gullut vijdedit rievtesvuodav åhpadibmáj sámegielan ja -giellaj gájka sáme mánájda lándav miehtáj. Sámedigge vuoset guláskuddamvásstádusájda ma oajvvadi bákkulasj sámegiela åhpadibmáj sáme giellaháldadimguovlon. Sámedikke mielas galggá dát doajmma oassen badjásasj stratesjijjas gielalasj dássádusá hárráj.

Duodden dåjmajda majt Duohtavuoda- ja såbadimkommisjåvnnå oajvvat la dárbbo duoddistit ájn vil ienep dåjmajt váj ållidip gielalasj ja kultuvralasj ælládahttema ulmijt.

Doajmma 2.1

Kommisjåvnnå oajvvat nasjåvnålasj vuorodimev váj sjaddá vejulasj guojnagielav ja sámegielajt oahppat mánájgárde rájes gitta ållessjattugij åhpadussaj.

Sámedigge doarjju dåjma oajvvadusáv ja miejnni sámegielaj ælládahttem hæhttu lága ulmijn tjielggiduvvat. Váj tjielggasin dahká ulmev ahte sámegiela galggi ælládahteduvvat de hæhttu rievddadit åhpaduslágav, sámelága 3. kapihttalav ja giellalágav.

Sámedigge vuoset St. Died. 13 (2022-2023) ja mierreduvvam oajvvadusájda ja ulmijda. Duohtavuoda- ja såbadimkommisjåvnå rappårtå maŋŋela l Stuorradiggediedádus guovdásj dokumænnta tjuovvolit. Sáme ja dáttja sebrudagáj máhtudakdárboj diehti hæhttup ednagit vuorodit joarkkaåhpadusájt.

Sámedigge vuoset dárbahip nammadusáv mánájgárddelága rievddadimijt árvustalátjit váj mánájgárddeláhka vuojnnusij buktá ja tjielgat sáme sisanov ja gájbbádusáv sáme giellamáhtudagá hárráj sáme mánájgárdij barggij gaskan. Sámedikke mielas la aj ájnas åvddånahttet sáme rámmaplánav mánájgárdijda.

Sámedigge doarjju kommisjåvnå oajvvadusáv badjásasj stratesjijjav åttjudit váj gielalasj dássedibmáj ålli moatten suorgen ja nasjåvnålasj vuorodibme giellaåhpadime vuoksjuj ålles oahppammannulahkaj mánájgárdes gitta ållessjattugij åhpadibmáj. Bargo ulmme galggá liehket juohkka sáme mánán lándan miehtáj galggá rievtesvuohta åhpadibmáj sámegielan ja -giellaj.

Vijddásappot miejnni Sámedigge dárbahip nammadusáv mij árvustallá gåktu galggá sáme oahpponævoj åvddånahttemav nannit. Sámedigge dárbaj ienep rudájt váj bessap ienep oahpponævojt buvtadit. Sámedigge vuoset giellaåhpadibme ja åhpadiddjeoahpo aj li ájnnasa jus galggap ienep oahpponævvotjállijt oadtjot.

Sámedigge vuoset universitiehtaj ja allaskåvlåj suorge dárbojda ja miejnni dárbahip tjielggidusáv gåktu aktan máhttá sáme oahpojt ja dutkamav nannit. Dási gulluji aj ållesájge oahppofálaldagá ma juohkka jage álggi, gájka sámegielajda.

Universitiehtajn ja allaskåvlåjn la sierralágásj åvdåsvásstádus Duohtavuoda- ja såbadimkommisjåvnå rappårtåv tjuovvolit. Sámedigge ávttji Dutkamrádev kommisjåvnå oajvvadusáv tjuovotjit árvustallat gåktu máhttá viehkedit duollitjit dárojduhttema vahágahttemijt ja vierredagojt.

Sámedigge ánot universitiehtajt ja allaskåvlåjt lasedit ja nannit aktisasjbargov gaskanisá ja sáme giellaguovdátjij, ja ahte fáladuvvi oahpo ma juohkka jage álggi.

Sámedigge doarjju kommisjåvnå ævtodusáv ásadit ådå giellakursajt ja nannit giellakursajt ma li sajenis. Giellakursa hæhttuji aj gåbttjåt ållessjattugijt gut li massám jali vargga massám máhttelisvuodav oahppat sámegielav sijdan ja skåvlån, sihke njálmálasj- ja tjállemgielav. Dákkir doajmma la aj doarjjan sámegielak mánájda jali mánájda gudi li oahppamin sámegielav. Aj da mánájn gænna la sámegiella vuostasj-/iednegielan máhtti adnet dárbov buoredit ja åvddånahttet ietjaska gielav njálmálattjat ja tjálalattjat. Hæhttuji ásaduvvat kompensasjåvnnåårdniga ma gåbttji sihke bálkáv, permisjåvnåv ja stipænndaårdnigijt, ja látjet dilev sámegiellakursajda guoskavasj ásadusájn.

Sámedigge vuojnná vejulasjvuodajt ienep giellaguovdátjijt ásadittjat dakkir bájkijn gånnå ælla giellaguovdátja, jali ieme giellaguovdátjij doajmmaguovlov vijdedit. Sámedigge miejnni giellaguovdátjijn la potensiálla åvddånit bájkálasj åhpadusguovdátjijda ma máhtti alla dáse sámegiela ållessjattukåhpadimev fállat moatten sajen vuona biele Sámen. Sámedigge hæhttu oadtjot almma vejulasjvuodav giellaguovdátjij ruhtadilev nannitjit váj almma láhkáj bessi sebrudagá giellaåhpadime dárbojt duosstot.

Giella hæhttu aj suodjaluvvat sámegielak bájkijn ja birrasijn. Bærrájgehtjadittjat sámegielajt hæhttu sámegiella liehket sajeduvvam gájk sebrudaksuorgijn, sihke barggoiellemin, skåvlån, mánájgáren ja asstoájgen. Bisodit sámegielav luondulasj giellan mánájda ja nuorajda la aj riek ájnas váj giella galggá suodjaluvvat guhkes ájggáj. La ájnas åvddånahttet sáme fáhkagielav, suodjalit árbbedábálasj termajt ja hiebadit gielav boahtte ájgijda, navti vaj máhttá aneduvvat ålles iellemav. La ájnas jut dåjma sáme gielajda li ulmij milta ávkken.

La aj ájnas dåjmajda ma li hiebaduvvam guovlojda ja sebrudagájda gånnå sámegiella la ieneplåkgiella, ja dajda gænna la sámegiella vuostasjgiellan. Dákkir guovlojn la dárbbo ienebu gå dåssju giellakursa ja ælládahttemdåjmajda. La dárbulasj tjalmostahttet giellasuodjalimev, dat guosská duola dagu suodjalit termajt ja báhkotsåmijt ma li gáhtomin árggabiejvgielas. La aj ájnas barggat ulmijn mánájda ja nuorajda nannitjit sijá giellamáhtudagáv, sihke åhpadusán ja ålggolin skåvllåvuogádagá.

Doajmma 2.2

Kommisjåvnnå oajvvat galggá guojna- ja sámegielajt ienebut vuojnnusij buktet

Sámedigge kommisjåvnå oajvvadusáv doarjju, ja miejnni moaddásij duogen la dåjmalattjat barggat váj sámegiela vuojnnuji, gulluji ja aneduvvi juohkka sebrudaksuorgen. Sámedigge miejnni almulasj oajválattja, Stuorradigge, departementa ja iehtjáda galggi galbbit sábmáj. Sámedikken li sierralágásj vuorddemusá Stuorradiggáj.

Sámedigge vuorddá guovdásj oajválattja sáme bájkkenamáj anov tjuovvoli, ja bærrájgæhttji almulasj orgána ja ednamæjgáda dåbddi bájkkenammalága sisanov ja makkir åvdåsvásstádus siján la lága milta. Sámedigge vuorddá sáme årromguovlo suohkana tjuovvoli sáme bájkkenammaássjijt ma sidjij guosski, ja fylkkasuohkana vas suohkanij bájkkenammabargov tjuovvoli. Sámedigge ávttji suohkanijt ja ietjá almulasj orgánajt moattegielak galbajt Stáhta gæjnnodåjmadagás ánodittjat gå galggi galbbit, váj sáme bájkkenamá vuojnnusij båhti.

Sámedigge miejnni sáme bájkkenammadievnastusá kapasitiehtta galggá laseduvvat. Duodden hæhttup ájn vil ienebut barggat váj sáme bájkkenamá tjoahkkiduvvi, dokumentieriduvvi ja vuorkkiduvvi. Sámedigge aj oajvvat ásadit sierra sáme bájkkenammavuorkáv mij sjaddá viehkken gå sáme álmmuk, dutke ja almulasj institusjåvnå galggi bessat tjoahkkidum materiállaj.

Sámedigge sihtá oajválattjat siegen válldet bihtám- ja ubbmemsámegielajt fárruj bájkkenammalága njuolgadustjállagij. Ulmme dájna l galggá sadjásis oadtjot njuolgadustjállagav man baktu bihtám- ja ubbmemsáme namá aj kártajn ja galbajn vuojnnuji. Sámedigge doarjju kommisjåvnå oajvvadusáv gå tjálli bájkkenammaláhka hæhttu rievddaduvvat váj ienep maŋeldisboahtte oadtju riektáv familja ieme maŋepnamáv ruopptot válldet.

Sámedigge gåhttju oajválattjajt jåhtuj biedjat stuoráp bargov váj sámegielajda gávnnuji buorre giellateknologijjalasj vædtsaga. Dat merkaj dárbaj rudájt dutkamij ja åvddånahttemij. Duodden hæhttuji guovdásj oajválattjat EU-parlamenta hárráj barggat váj stáhta/EU máhtti viehkken barggat stuorra teknologijjavidnudagáj hárráj mij guosská duola dagu gálldokåvdåjda majt dárbaj buorre giellateknologijjalasj vædtsagijt åvddånahtátjit. Sámegielajt galggá aj máhttet vuorodit gå EU-parlamænnta stivrri makta stuorra teknologijjavidnudagá bessi EU sisŋep márnánij.

Sámedigge vuojnná dárbov ásadit sáme giellabáŋkav mij máhttá divna tjoahkkiduvvam sámegielak tevstajt ja jienajt háldadit. Jus giellabáŋkav ásat de máhttá nannit bargov ienep tevstajt ja jienajt korpusij tjoahkkit.

Sámedigge miejnni medijá- ja girjálasjvuodafálaldahka sámegiellaj la aj ájnas gå giella galggá vuojnnut. Sámegielak medijá- ja girjálasjvuodafálaldahkaj galggá gávnnut buorre doarjjaårniga.

Doajmma 2.3

Kommisjåvnnå oajvvat nuorttarijkaj álgadimev váj nanni aktisasjbargov rijkkarájáj rastá giela, giellaåhpadime, oahpponævoj buvtadime ja gielaj ælládahttema hárráj.

Sámedigge doarjju kommisjåvnå oajvvadusáv. Váj divna sámegielaj dilev galggá nannit de la dárbbo rádjáhieredimijt gádodit kommisjåvnå rappårtå tjuovvolimen. Sámedigge vuoset jus galggá vuorbástuvvat gå rájáj rastá ájggu barggat de dat gájbbet nasjonalstáhta ja Sámedikke dåjmalattjat aktan barggi - sierraláhkáj mij guosská aktisasj sáme oahppoplánaj åvddånibmáj. Hæhttu sæmmi båttå liehket ulmme juohket ja adnet nubbe nuppij ressursajt stuoráp oassen – sihke almasjressursa ja oahpponævo.

Sámedigge doarjju kommisjåvnå oajvvadusáv prográmmav dahkat bihtám-, ubbmem- ja lullesámegielaj nannima diehti. Jus dákkir prográmmajn galggá vuorbástuvvat de dárbaj barggat máhtudakbirrasij siegen Vuonarijka ålggolin. Sámedigge vuorddá guovdásj oajválattjat rudájt juollodi váj buktá dájda unnep sámegielajda aj fáhkabirrasijt ja institusjåvnåjt ásadit váj da unnin dåbbelin vas sjaddi oassen unneplåhkogielaj lihtos.

Sámedigge miejnni dárbbo l divna gålmmå nuorttarijkaj lándaj Sámedikke bessi Sáme Giellagáldov rudáj doarjjot váj fáhkaorgádna nahká ietjas mandáhtav ållidit divna sámegielaj hárráj.

Doajmma 2.5

Kommisjåvnnå vuoset NOU 2016: 18 Vájmo giellaj ja oajvvat dagáduvvá badjásasj stratesjijja váj jåkså gielalasj dássásasjvuohtaj bajássjaddama ja åhpadusá, varresvuoda ja huvso ja háldadusá ja justijsa suorgijn sáme gielajda hiebaduvvam.

Sámedigge doarjju kommisjåvnå oajvvadusáv. Sámedigge l ávon gå kommisjåvnnå vuoset NOU 2016:18 Vájmo giellaj, ja doarjju oajvvadusáv badjásasj stratesjijjav dahkat váj jåkså gielalasj dássásasjvuohtaj.  Sámedigge dættot sihke Sámedigge ja guovdásj oajválattja li ájnnasa gå badjásasj stratesjijja galggá dagáduvvat.

Sámedikke roalla ja fábmo hæhttu nanniduvvat, ja NOU 2016:18 Vájmo giela oajvvadusá milta oajvvat Sámedigge ásadit ålgoldis etáhtav/direktoráhtav nannitjit Sámedikke bargov giella- ja åhpadussuorgen. Sámedikke mielas la tjuovvolimbargguj viek ájnas ahte dát ålgoldis etáhtta galggá dahkat udnásj Sámedikke giellafágalasj bargov, aktan sáme bájkkenammadievnastus ja oahppoplánav åvddånahttem. Sámedikke ålgoldis etáhtta galggá liehket Sámedikke oasse gájksáme aktisasjbargos.

Kommisjåvnnå oajvvat nannit jali ásadit skåvlåjt sáme giellaháldadimguovlom gånnå ienemus oasse åhpadimes tjadáduvvá muhtem sámegiellaj. Duodden vuojnná kommisjåvnnå dárbov ásadit sáme klássajt daj stuoráp stádajn. Sámedigge vuoset muodugasj oajvvadussaj NOU 2016:18 Vájmo gielan sáme profijllaskåvlåj ásadime birra ja doarjju oajvvadusáv. Duodden luluj vuogas árvustallat værmástagáv ásadit dájda skåvlåjda.

Sámedigge miejnni giellaresurssaguovdátja bierriji ásaduvvat suohkanijda ja ájnegis ulmutjijda viehkken sámegielak dievnastusfálaldagájt

Sámedigge gåhttju Stuorradikkev ja ráddidusáv sierraláhkáj åtsådit implementierimgaskav giellarievtesvuodaj gaskan ja mij duodaj dáhpáduvvá åhpadussuorgen dajna ulmijn ahte tjoavddusijt gávnná ma gaskav dahppi.

Sámedigge sihtá sierra sáme giellaoahttse ásaduvvá. Moatte lágásj aktera juokkirak láhkáj vásstedi sámegielaj åvdås, bájke, regionála ja rijka dásen. Ajtu ij gávnnu badjásasj orgádna mij gáhtti sámegielagij åhpadimriektá ålliduvvi.

Sámedigge miejnni stáhtta bierri ásadit institusjåvnåv jårggålibmáj ja dålkkumdievnastusájda, man duogen la almulasj diedo iesjgeŋga sámegielajda jårggåluvvi, ja duov dáv suorgev viehkedit dålkkuma hiebadallamijn.

Sámedigge ávttji divna akterajt almulasj háldadusán ja skåvllå- ja åhpadimsuorgen Duohtavuoda- ja såbadimkommisjåvnå rappårtåv tjuovvolit.

Sámedigge doarjjo ierit ietján Sámedikkeráde árvvalusáv.