Les plenumssaken: Sannhet og forsoning - Pilar 1: Kunnskap og formidling

Behandlet i Oppvekst-, omsorg- og utdanningskomiteen.

Ansvarlig rådsmedlem: Mikkel Eskil Mikkelsen

Sámedikke ållestjåhkanime mærrádus snjuktjamáno 6. biejve 2024

Sámedigge doarjju kommisjåvnåv jut tjoahkkáj sjaddá máhtudaklassánibme sáme dilij birraj dárojduhttempolitihka ja dan vájkkudusá, liehket vuohke gåktu divvot vuojnnemahtesvuodav ja iebdesvuodadåbdojt, ja mij máhttá lasedit máhttelisvuodav ienebuttjajda ælládahttet ietjas sáme duogátjav. Lasedam máhtudahka sámij ja dárojduhttempolitihka birra máhttá binnedit badjelgæhttjamav ja sámenálsodimev, binnedit stereotijpajt, gáttojt, nievres guottojt sáme álmmuga vuossti. Sámedigge doarjju kommisjåvnå doajmma ævtodusájt.

Kommisjåvnå doajmma árvvalusá:

Doajmma 1.1

Kommisjåvnnå ævtot nasjåvnålasj dárojduhttempolitihkka ja vierredahko máhtudakguovdátjav gænna la åvdåsvásstádus dutkamis, duodastahttemis, gaskostimes ja såbadimbargos.   

Dát doajmma la giehtadaláduvvam ållestjåhkanimen Sámedikke badjásasj árvvalus kommisjåvnnårappårtås.

Doajmma 1.2

Kommisjåvnnå ævtot jut máhtudakgaskostibme dárojduhttempolitihka ja dan vájkkudusájs nanniduvvá åhpadimen vuodoskåvlån, joarkkaskåvlån ja allaskåvlån ja universitiehtan.

Sámedigge doarjju kommisjåvnå dåjmav ja tjielggidusáv. Sámedigge ævtot ietjas dåjmajt dán aktijvuodan. Gehtja doajmma 1.4

Doajmma 1.3

Kommisjåvnnå hasot oajválattjajt ja guoskavasj ásadusájt tjuovvolit prosessajt ja åvddånahttet dåjmajt ma hiehpi båhtusijda ietjá kommisjåvnåjs Nuorttarijkajn ma båhti boahttejagijt.

Sámedigge doarjju kommisjåvnå ævtodum dåjmav.

Sámedikke doajmma árvvalusa:

Doajmma 1.4 

Guoradallat sáme sisanov, ja nannit sáme sisanov alep åhpadusájn. Dát åvdåsvásstádus gullu máhtudakdepartemænntaj ja iesjguhtik universitiehtajda ja allaskåvlåjda.

Sámedigge árvustallá jut sáme sisadno oahpon ja alep åhpadusán la vuodo máhtudaklåpptimij sámij birra ja jåvsåtjit ulmijt ma li tjielggiduvvam kommisjåvnån. La aj vejulasjvuohta nannit bájkálasj histåvråv åhpadimen.

Sámedigge mielas la stuor vejulasjvuohta åttjudit ienep máhtudagáv sámij birra ja nannit sáme sisanov alep åhpadusájn. Dát åvdåsvásstádus gullu Máhtudakdepartemænntaj ja iesjguhtik universitiehttaj ja allaskåvllåj.  

Sámedigge mielas la kommisjåvnå mujttádahttem jut iesjguhtik sebrudakakterraj ietjastis åvdåsvásstádus guoradallat ietjas histåvråv ja práksisav dárojduhttempolitihka gáktuj bierri guosskat guoradallam universitiehtaj ja allaskåvlåj sáme sisanos åhpadusán.

Doajmma 1.5

Tjuovvolit árvustallamav LK20s doajmmaj biedjamis. 

Sámedikke mielas árvustallam Máhtudaklåpptim 2020 Sáme (LK20S) doajmmaj biedjamis máhttá vájkkudit viek ålov vijddásap bargguj LK20S:ajn.

Sámedikke mielas la ájnas tjuovvolit árvustallamav ja nannit vijddásap bargon LK20s:ajn.

Doajmma 1.6

Nannit vuorodimev viehkkenævojda, oahpponævojda girjijda ja fáhkagirjálasjvuohtaj sáme tiemáj ja aj bájkálasj histåvrågaskostime hárráj.

Sámedigge vuojnná hásstalusájt gå vájllu ja li stereotijppa tjielggidusá sáme gielaj, kultuvra ja histåvrå hárráj oahpponævoj buvtadum vuodoskåvlåjda.

Sámedigge vuojnná dárbov nannit vuorodimev viehkkenævojda, oahpponævojda, girjijda ja fáhkagirjálasjvuohtaj sáme tiemáj birra skåvlån sihke sáme- ja látteoahppijda.

Doajmma 1.7

Ásadit máhtudakguovdátjav Ofelasguovdásj Sáme allaskåvlån.

Sámedikke mielas la oahpestiddjeprográmma Sáme Allaskåvlån riek ájnas akterra máhtudakgaskostimen sáme giela, kultuvra ja histåvrå hárráj.

Sámedikke mielas sjaddá Ofelasguovdásj bærrájgæhttjat sáme máhtudakbirrasav mij gaskos máhtudagáv ja tjuovvu árvvalusájt Sáme Allaskåvlås ásadit máhtudakguovdátjav Ofelasguovdásj.

Doajmma 1.8

Nannit dutkamav ja duodastusáv sáme gielajs, histåvrås, kultuvras ja sebrudagás ja ásadit økonomijjalasj årdnigijt dasi. 

Sámedigge vuojnná stuor dárbov nannit dutkamav ja duodastusáv sáme sebrudagán sámij ietjas kultuvra, histåvrå ja árbbedábálasj máhto ja vuojŋŋalasj kultuvrárbe birra.

Sierraláhkáj la ájnas látjet dilev dutkamij ja duodastussaj åsijs sáme sebrudagás ma ælla nav buoragit duodastuvvam, duola dagu gålldåsáme histåvråv.

Sámedigge vuoset dasi jut sámijn la aj dárbbo åmastittjat ienep máhtudagáv ietjaska kultuvra, histåvrå ja dárojduhttema birra. Gaskostibme sáme gielajs, kultuvras ja sebrudakiellemis ij la dåssju stuorsebrudagá gáktuj, valla aj sáme álmmugij.

Sámedikke mielas bierri økonomijjalasj årdniga nanniduvvat sihkarastátjit dutkamav ja duodastusáv sáme gielajs, kultuvras ja sebrudagás.

Doajmma 1.9

Nannit sáme musiejaj, ásadusáj ja máhtudakbirrasij máhtudakåvddånimev ja gaskostimev økonomijjalattjat

Sámedikke mielas la sáme musiejajn guovdásj roalla duodastimen sáme sebrudagá kultuvrav, histåvråv, árbbedábálasj máhtov ja vuojŋŋalasj kultuvrárbev.

La ájnas Sámediggáj jut sáme ietja subtsastij ja hábbmim máhtudagáv ietjas máhtudakgaskostibmáj sáme dilij birra. Dat sihtá javllat jut sáme ásadusá dagu Sáme allaskåvllå ja sáme musieja, sáme dájddára ja tjalle galggi guovdátjin máhtudakåvddånimen ja adnet ájnas rållav máhtudakgaskostimen – aj ietjas álmmuga vuoksjuj.

Sámedigge vuojnná dárbov nannit sáme ásadusáj ja máhtudakbirrasij máhttelisvuodav sæbrrat máhtudagájn ja gaskostimijn.

Sámedikke mielas la sáme ásadusáj nannim máhtudakåvddånimen doajmma 1.9 milta, buorre vuohke nannitjit iemeálmmuk máhtudakvuogádagájt. Dárojduhttem vájkkudus la binnep diehto árbbedábálasj máhtudagá ja dan ano birra åhpadusán skåvlåjn. La ájnas látjet dilev vaj iemeálmmukmáhtto máhttá adnuj boahtet moatten suorgen. Sámeráde dálkádakdiedádus Klimaendringer i Sápmi- en oversikt og veien videre (2023) vuoset dasi jut iemeálmmukmáhtto la ájnas jus galggá duosstot dálkádakrievddadusájt, dát guosská aj arealháldadusá hárráj.

Doajmma 1.10 
Ásadit nasjåvnålasj guovdátjav sáme- ja iemeálmmukriektá hárráj UiT Norgga árktalaš universitehta:n

Sámedigge gåhttju jut ásaduvvá nasjåvnålasj guovdásj sáme- ja iemeálmmukriektán juridihkalasj fakultiehtan UiT Norgga árktalaš universitehta:n, fakultiehta sáme- ja iemeálmmukriektá dutkamjuohkusa  ieme plánaj gáktuj. Dutkamjuogos la guovdásj birás sáme- ja iemeálmmukriektá hárráj Vuonan, ja lasedam vuorodibme sjaddá nannit dutkamav ja hábbmit buorep arienáv akademijjalasj sáme- ja iemeálmmukriektáj gaskostibmáj, sihke akademiiján ja sebrudagán åbbålattjat. Nasjåvnålasj guovdátja ásadibme sjaddá sihkarasstet jut dutkamaktisasjvuodav ja ulmmelasj gaskostimev sebrudagán, juojddá Duohtavuoda- ja såbadimkommisjåvnnå åvdet dárbbon.”

Doajmma 1.11
Duohtavuoda- ja såbadimkommisjåvnnå rappårttå hiebaduvvam mánájda

Sámedigge gåhttju jut dagáduvvá hiebaduvvam rappårttå mánájda. Rappårttå la 758 biele ja la dárbbo jut dagáduvvá versjåvnnå diedoj ma li hiebaduvvam mánájda. Dát dåhkki buojkulvissan dagáduvvat filmajn. 

Doajmma 1.12 
Dutkamprográmma histåvrråj/aktisasj sáme histåvrålasj instituhtta

Uddni dahpaduvvá dutkam sáme histåvrråj iesj guhtik dutkamásadusájn. Le dárbbo nannit sáme histåvråv fáhkasuorggen, ja aj åvddånahttet histåvrråfágav rijkarájáj ja háldalasj hieredimij badjel. Vuohke duosstot dáv dárbov la åvddånahttet stuoves rijkkagasskasasj sáme dutkamprográmmav histåvrråfáhkaj. Dát sjaddá buktet dárbov ásadit aktisasj rijkkagaskasj sáme histåvrålasj instituhtav mij koordinerij dáv bargov. 

Doajmma 1.13 
Åvddånahttet guosse- ja gaskostimfálaldagáv Sámedikken

Gå sáme histåvrrå ja demokratijja gaskostibme sáme perspektijvas dágástaláduvvá, ævtoduvvá jut Sámedigge doarjoduvvá vaj ietja máhtti åvddånahttet ietjas “Guosse- ja gaskostimfálaldagáv” mij tjuovvu Stuordikke modellav. Dán dåjma ulmme la nannit gaskostimev sáme politihkalasj histåvrås ja demokratijjalasj árvojs. La riek ájnas jut Sámedikken la aktijvalasj roalla gaskostit sáme politihkav ja demokratijjav, duola dagu tjuovgadit gåktu sámepolitihka ráhtjastime ja vuojto lij vájkkudam demokratijja åvddånimev sihke nasjåvnålattjat ja rijkkagasskasattjat. Doajmma galggá sierraláhkáj tjalmostit skåvlåjt ja ållessjattukåhpadimev.  

Sámedigge doarjjo ierit ietján Sámedikkeráde árvvalusáv.