Bálkkávuojtte 2000-2025:
Inger-marie Oskal
Åse Pulk, Sámediggi
2025 Oskal-Ántte Inger-márjá/Inger-marie Oskal
Gjennom sitt arbeid som tolk og oversetter har Inger-marie Oskal gjort vårt hjertespråk, samisk, tilgjengelig for både barn og voksne – i møter, i bøker og på TV. Hun er et godt forbilde og en trygg veileder gjennom sitt personlige engasjement for språkarbeid. Hun har opprettet språkgrupper i sosiale medier med et tydelig mål om å løfte det samiske språket fram på en positiv og inkluderende måte. Hun står også bak de populære koppene med slektsord på nord-, sør- og lulesamisk, som i dag finnes i mange hjem. I tillegg har hun engasjert seg for å få på plass et nytt tolkeutdanningstilbud ved Sámi allaskuvla / Samisk høgskole, et tilbud som starter opp til høsten.
2021 Jusse Juhán Niillasa Gáre Márjá/Karen Marie Eira Buljo, Guovddagæjnno
Gáre Márjá la dárbov vuojnnám bisodit ja nannit sáme árbbedábálasj máhtov ja gielav mij la tjanáduvvam dasi. Dav sån la dahkam sávresvuodajn, stajggavuodajn, vuollegisvuodajn ja gieresvuodajn sámegiellaj ja kultuvrraj. Gáre Márjá la sierralágásj rijmov dahkam mij moarmesmánon álggá ja nåhkå vuoratjismáno, dan láhkáj tjuovvu boatsojjagev. Sån la almodam moadda oahppogirjijt, duola degu låvdagådij birra ja gámagoarroma birra. Sån la duodden åhpadam sáme árbbedábálasj máhtov ja dasi gullevasj fáhkagielav Sáme allaskåvlån.
2017 Jane Astrid Juuso, Unjárgga
Jane Astrid la barggam dan åvddåj sámegiela dille galggá liehket buorre Unjárgan. Isak Saba guovdátja jådediddjen la sån sosiála arienájt ásadam gånnå sámegiella l oajvvegiellan. Fálaldagá li sihke mánájda, nuorajda, ållessjattugijda ja vuorrasap ulmutjijda. Sån la vissjalit barggam giellaælládahttema fágalasj bargoj ja la dan aktijvuodan kursav dahkam ”Váldáv giellan ruopptot/Jeg tar språket mitt tilbake”.
2013 Ingor Ántte Ánte Mihkkal/Ánte Mihkkal Gaup, Guovddagæjnno
Ánte Mihkkal la barggam ednagit moattelágásj dåjmaj giela åvddånahttema gáktuj. Sån la girjjetjálle, juojgge ja åhpadiddje. Sáme juojggaárbbe l tjalmostahteduvvam Ánte Mihkkala baktu ja sån la sámegielav låpptim subttsasij baktu gå diedulattjat subtsas sámij birra ja sáme subttsasijt. Juffá subttsasij la sån låpptim árbbedábálasj sáme subtsastimárbbedábev ja daj baktu gaskostam árbbedábálasj sáme dåjmaj ja gielav ja viessomvuogev.
2009 Sagka Stångberg, Dærnná
Sagka la vissjalit barggam oarjjelsámegiela åvddånahttemijn, sierraláhkáj mánáj ja nuoraj njálmálasj gielajn. Sån la gávnadum åhpadimvuogijt gåktu buoremusát åhpat gielav mánájda ja nuorajda, ja la dan vuoge milta åhpadam virgen åhpadiddjen. Moaddása li oarjjelsámegielav oahppam Stångberga åhpadimvuogijn.
2002 Harry Solhaug, Gájvuodna
Harry la måttijt jagijt sámegielajn Gájvuona guovlon barggam. Sån la duola dagu registrierim ja tjielggim bájkkenamájt, barggam merrasámegiela terminologijjajn ja aktisattjat barggam mánájgárdij, skåvlåj ja giellaguovdátjijn Gájvuonan. Harry lij akta dajs nuoramusájs guhti nuorttasámegielav hålaj Olmaivákke hållamvuogijn. Sån la moadda lågevjage bargoj baktu sihtam sámegielav bisodit ja åvdedit Olmaivákke guovlon, gånnå giella l læhkám rasjes dilen juo guhkev.
2001 Giellajuogos Skánes
Ánssidin árvvusamáhttembálggáv sijá bargojn gå iesjguhtik buolvajt oadtjun oassálastátjit gielladåjmajda, sihke máná, ållessjattuga ja vuorrasa. Juogos duodden bargaj moattelágásj giellabargoj, dagu terminologijjajn ja bájkkenamma tjoahkkimijn ja bisodimijn.
2000 Æjgátjuogos Ájluovtas
Niellja æjgátbielitja; Lill-Tove ja Oddmund Paulsen, Anne Kalstad Mikkelsen ja Filip Mikkelsen, Solvår Knutsen Turi ja Arne Johan Turi, ja Adele Nystø Ráhka ja Per Arne Ráhka oadtjun Sámedikke vuostasj giellaarvusmahttembálkáv. Sij álgadin sámegielak mánájgárdev Divtasvuonan jagen 1989, gå vuojnnin gielladille ij lim nav buorre. Æjgátjuogos nahkin giellaåvddánimev jårggålit buorre guovlluj ja dajna bisodit ja åvddånahttet julevsámegielav.