Dát vuojnos gábmásadje gåhtjoduvvá “Jo’Lárssa-gábmán” Johan Larsena namá milta (1829-1914). Sån ja bárnnes Anders Johnsen tsieggijga gámáv jagen 1879. Duodden dán gábmáj tjuodtju skiedjá ja ájvveládo goahteguoran. Áhttjes ja bárnnes årojga dánna 1890 jahkáj, åvddål jådijga Dalbakkenij (Dalbakk).

Åhpadiddje Joakim Sletthauga milta lij gássjel rasstit Jalgesjågå råvev, sierraláhkáj sjievnnjedin. Skåjvåstij gå ulmusj råvev rasstij. Ruotjaj ja smietjaj muorrafiellojs, sierraláhkáj gå dálkke målsoj. Skåvllåmáná viehkin giehtalakkoj råve badjel gå tjaktjaiehket germudahttjáj  – lidjin gullam muhtem vuorrasijs. Jasskavuodav gullin gå vissa versav sálmmagirjes lávllun.

Sárnnediddje John Olai Elvebakk (1912-1984) giehtoj lij iejvvim tjáhppis sjimugav Jalgesjågå ja Kvigelva gaskan sjievnnjis dálvveiehkeda. Sjimugin lij hestaguoppar gårå juolgen. Dat vuojnnet lij bærggal iesj.

Jalgesjohka

Jalgesjåhkå l várálasj dálvveguovddela. Jiegŋa- ja gierggerido l vierram danna åvddåla gitta Duorgajávre (norm. Duorgajávrri) jieŋa nali. Danna li vilá stuorra gierge ridojs. Jan Elvebakk subtsastij akti ájgenis gå lij skåvlås sijddaj mannamin 1960 birán, gulláj gå jumáj Jalgesjågås. Viegaj ruvva majt ber nagáj Nyheimaj, ja vuojnij nårråmjieŋav mij lij boahtám gitta Jalgesjåhkåj.