Moattegielagin årrot

Moattegielagin årrot

Giellaválljim le ájnas!

Lågå munji! alot äjgádijt ja ietjá ållessjattugijt jieddnát mánájda lågåtjit. Jieddnát låhkåt doarjju giela åvddånimev, ja le juo njuorakmáná rájes ájnas. Låhkåt, lávllot, ja juojggat mánájda le gaskostime vuodo, mij ållessjattuga ja máná aktijvuodav nanni.

Duv válljidijn gielav mánnásit, de maŋep buolvvaj sámegiela árbát buvtá. Mánná oadtju vattáldagáv, mij nanni mánáv, suv ietjastagáv, ja sáme kultuvrav.

Nanni sáme ietjastagáv

Sáme bukte mánná máhttá buorebut årrut sáme sebrudahkaj. Mánná máhttá sámegielak fuolkijnis ja iehtjádijn sámástit. Sáme le besalvis rijkkarájá rastá, dajna má oahpástuvvá ja oadtju máhttelisvuodajt iellemin. Giella le ietjastagá ájnas oasse.  

Håla ja lågå máhttelis ålov sáme mánnásit – álge de árrat!

0-4 jagága álkkemusát gielav oahppi. Danen le edna ávkken, jus árrat mánájnit sámástatjá, márjju juo iesselissan. 

Juska ietjat mielas i ållu gielav buvte, de lulu huoman máhttelis ålov mánájn sámástit. Mánná de ham árrat buojkká dådnå aj buvtá sáme. Dánen hárjján dujna sámástittjat. Ságasta árggabiejve ássjijs ja dåjmajs, buojkulvissan biebmov dahkamis, rádjamis, ja oasestimes. Árggabiejve bágojt ja moallánagájt sijdan oahppat le ihkeven árvvon, gå mánná vuolggá mánájårruhij jali skåvllåj.

Jus iednegiellat le sáme, de le buorre ávkken mánájnit sámástit. Mánná duvva sámegielagin oahppá. Dánen ham de hárjján dujna sámástittjat. Mánná oadtju duv hållamvuogev. Jus målso sámes dárruj ja máhttse, de mánná aj målssogoahtá. Sámásta danen agev mánájnit, ihka vil sáme dádjadahttásij bále.

Galle giela ávke

Mánná buktá ållo gielav oahppat, ja snårruk avta bále moadda giela oahppat. Uddni guorrasip guovtijn jali ienebujn gielajn badjánit le buorren. Moatten bájken väráldin le moattegielakvuohta dábálasj, ij la ga ájnegisá árvvo, ájnat ålles sebrudagá.

Guovte- jali moattegielagin ij dåssju moadda giela buvte, ájnat bässá vil guhtik sierra väráltgåvåjda ja ájádusájda. Nuorran guokta jali moadda giela oahppat buoragit bájnná kognitijva åvddånimen, dagu sjuggelisvuodav, snivva bargov, ja máhtudagájt tjuolmajt tjoavdátjit.

Moattegielaga maŋŋela aj ådå gielajt oahppi, ja guoradalle giehttu soajtti ietján aj álkkebut oahppat.

Tjállusa gáldo:

Giellaválljim la ájnas - Språkvalg er viktig: veiledningshefte. Sametinget

Giellaválljim la ájnas - Språkvalg er viktig, veiledningshefte lulesamisk-norsk (PDF, 5 MB)

Sissel Jåma jïh Aasta Joma Granefjell: Saemesth maanine. Aajege, 2019.

Majt dutkam subtsas

Å vokse opp med flere språk: Spørsmål og svar

Tospråklige tenker mer effektivt

Hvordan stands it to: (om å «blande» to språk)

Tidlig flerspråklighet (video)

Å være flerspråklig