Ællosujttoláhkajuogos la vijmak buktám ietjas árvvalusáv

Ællosujttoláhkajuogos åvddån buvtij ietjas rievddaduvvam ællosujttoláhkaárvvalusáv Sámedikken ragátmáno 12. biejve. Álmmukrievtesvuoda suodjalibme, nanniduvvam areállasuodjalibme, priváhtariektá suodjalime nannim, kultuvrra, dássádus ja árbbemáhtto ja almulasj háldadime rievddadime li dåssju muhtem buojkulvisá masi juogos la tjalmostam.

Reindriftslovutvalgets lovforslag (PDF, 372 kB)

Se opptak fra reindriftslovutvalgets presentasjon

– Li histåvrålasj biejve dálla. Gå mij iemeálmmugin dálla buktep árvvalusájt rievddadimijda iehtjama iellemvuogen ja æládusán. Dát ij la goassak åvddål dáhpáduvvam, javllá sámedikkepresidænnta Silje Karine Muotka (NSR).

Ællosujttoláhkajuogos árvval areállasuodjalimev nannit sáme ællosujttoguovlojn. Galggá gájbbeduvvat friddja åvddågiehtaj diededuvvam miededibme sijdas jali tjieldes, nav guhkev gå bággotsieggamloahpe ij la vatteduvvam, jus galggá dagáduvvat tsieggam. Galggá duodden aj sjaddat gássjelabbon oadtjot bággotsieggamloabev. Silje Karine Muotka  

Akta oasse dán tjårggimis la jut árvvaluvvá buorgulvis vuosstij jåhtuj biedjat bággotsieggamav (tsieggam mij bákko baktu doadjá rievtesvuodaj åbbålasj buodo vuosstij) åvddåla tsieggama loabálasjvuohta l låhpalattjat mierreduvvam. Juogos árvval aj duoddit ILO-konvensjåvnåv nr 169 ulmusjrievtesvuodaláhkaj.

Vijddásabbo árvval ællosujttoláhkajuogos rievddadusáv almulasj háldadimen stáhttaháldadiddje sadjáj båhti regiåvnålasj ællosujttostivra ja jut ásaduvvá ællosujttoduobbmoståvllå.

– Muhtem guovlojn li stuora hásstalusá ællosujto almulasj háldadimen, sierraláhkáj mij guosská stáhttaháldadiddjev, ja vuojnnep la dárbbo rievddadusájda dánna. Lip ávon gå juogos la dáv tjuolmav árvustallam ja rievddadusájt árvvalam, javllá rádeájras Hans Ole Eira (GB).

Juogos árvval rievddadusájt mærrádusájn sijddaoase birra. Akta rievddadus bajet jut nuorra, aktijva ælloniehke gænna l binnemusát 150 boahttsujt æjgguji sijdan, galggá oajvvenjuolgadussan liehket rievtesvuohta sijddaoassáj. Nuorra, aktijva ælloniehkijda gejn li binnep gå 200 boahttsu e galga vijddásappot vájkkuduvvat boatsojlågo binnedim njuolgadussaj.

Buohttonjuolgadusá vahágijda ma boahttsu li dahkam árvvaluvvá rievddaduvvam nav vaj ællosujtto giehtadaláduvvá dásálattjat ietjá guohtomæládusáj. Dán vuodon la Sámeriektájuogos II árvvalusá ja da nårma majt Alemusriektá bajedi Femund-duobmon 2018. Stráffumnjuolgadusájn aj árvvaluvvi rievddadusájt. Biejaduvvi gájbbádusá rievtugahtes mierijda ja aktidibmáj. Sihtá javllat jus ássje giehtadaláduvvá moatte njuolgadusáj milta, de hæhttuji dav biejaduvvat aktijvuohtaj.

– Arealtsieggam la akta stuoremus hásstalusájs dálásj ællosujttuj. Juogos la stuora dættov biedjam jut sadjáj oadtjop buorep areállasuodjalimev gå mij la dálla; mij aj buorebut reflektieri álmmukriektáv masi Vuodna l tjanáduvvam. Ij galga desti liehket máhttelis tjadádittjat tsieggamav åvddål dan loabálasjvuohta l låhpalattjat mierreduvvam. Fovsen-ássjen vuojnijma gåktu dálásj njuolgadusáj máhttá gevvat, máhttelissan sjaddá vuobddet náhkev åvddåla biernna l vuotjeduvvam. Dákkir dille ij máhte liehket riektástáhtan, javllá juohkusajådediddje Øyvind Ravna.

Ællosujttoláhkajuogos rievddadusárvvalus åbbålattjat almoduvvá ruvva. Árvvalus sáddiduvvá guláskuddamij aj maŋŋela gå la almoduvvam.