Gávnnuji dåssju avtaárvulasj (ja nuoges buorre) sáme!

Kronihkka sámedikkepresidentas Silje Karine Muotka (NSR) ja sámedikkerádes Runar Myrnes Balto (NSR)

Ij gávnnu biellesáme jalik ådåsáme. Ienni li gájka sáme avtaárvulattja ja nuoges buorre. Guovvamáno 6. biejve, mijá álmmukbiejven, le dát ájnas budá. Dat la aj oajvve sisadno ássjen majt Sámedikkeráde låpptit Sámedikke ållestjåhkanibmáj, ulmijn vuodov látjet sisnálásj såbadibmáj sáme álmmugin. Mij sihtap Sámedigge galggá mærrádusáv dahkat jut sáme la moattebelak álmmuk avtaárvvusasj sámijs. 

Manen galggap de mærrádusáv dahkat juojddá mij la diehttelis? Juo, dan diehti gå dat manná njuolgga vuolgasadjáj dárojduhttema vájkkudusájda sáme álmmuga vuoksjuj. Moattes dåbddi vájvev ietjas sadje hárráj sáme aktisasjvuodan. Da galggi diehtet jut máhtudahka giella ja kultuvra hárráj ij gullu dasi jus lip buorre sáme jali ep la. Danen gå da e máhte noadoduvvat dassta majt dárojduhttem la ribádam ájnegis ulmutjijs.

Kinoguoskavasj filmma Ellos eatnu – La elva leve gåvvit soabmásijs dajs gudi tjuottjodin vuosstebielev Álltá-ássjen. Filmma la diedon buorre buojkulvis dárojduhttempolitihka vierredagojs sáme vuossti, ja la dan láhkáj dárbulasj juohkkahattjaj. Valla ihkap dat máhttá liehket ræjddon dádjadittjat nubbe nuppev Sámen?

Gå gehtjadip maŋŋus histåvrån le álgge vuojnnet manen nav moattes válljijin ierit ietjaska sáme identitiehtav. Jus givseduvá, bilkkeduvá jali tsábmeduvá nuohkásav, ij la dat imálasj jut dån ij sidá ietjat máná galggi gierddat dav sæmmi. Sæmmi båttå hæhttu dat liehket akta dajs gássjelamos válljimijs almatjij iellemin. Dan diehti ij la nav gássjelis vuojnnet ja dádjadit manen nágina dåbddin vájvven ja gássjelin gå nuppe bihkusin åvdedin ja rávkkin sáme riektájt, duola dagu Álltá-ássjen.

Ij la ga gássjel dádjadit gájkajt gudi tjuottjodin ja rahtjin sáme boahtteájge diehti. Moaddása iehpeietjastallin ja gápptáj tjágŋin ja rahtjin vaj mijá giela ja æládusá galggin bissot. Bájkkesebrudagán, Stuorradikke åvdån ja Áltán. Sidjij le duodaj dåbddum iehperievtesferdugin gå bilkkeduvvin ietja sámijs gå rahtjin sámevuoda åvdås. Moaddása dåbddi dádjadahtte sij bierrijin ienni oadtjot gijtov gå miján dálla la viesso giela, kultuvra ja æládusá.

Dan mieren lip dálla. Sáme iesjguhtik vuolgasajen dåbddi ietjaska iehperievtesferdukvuodaj giehtadaládum, nálsoduvvam ja ierit biejaduvvam ietjá sámijs. Midjij la duohtan jut dát gasska álmmugin la vájkkudus almulasj sámepolitihkas dárojduhttemin. Mij vuojnnep dav dárojduhttemhávven mij hæhttu dálkuduvvat.

Biehtsemáno 1. biejve dá jage boahtá Sádnesvuoda- ja såbadimkommisjåvnå rappårttå. Da edna nievres biele låpptiduvvá. Dan diehti gåhttjo sámedikkeráde juo dálla Sámedikke ållestjåhkanimev mierredittjat jut sissŋálasj såbadibme hæhttu oadtjot sajev såbadimbargon, sæmmi båttå gå såbadibme stuorsebrudagá ja sámij gaskan dáhpáduvvá.

Såbadusá sisadno hæhttu liehket sebrudahttet gájkajt sáme aktisasjvuohtaj ja låpptit sáme iesjdåbdov. Juohkkahattja hæhttuji diehtet sij li avtaárvulasj sáme ja jut sáme sebrudahka vuojnná ja árvon adná sijá sebrulasjvuodav. Gájka sáme hæhttuji aj diehtet siján la riektá ietjaska kultuvrraj, giellaj, identitiehttaj. Árbbedábijda ja æládusájda. Fállat sidjij dáv sjaddá vuodulasj såbadusdoajmma sebrudagán. 

Da báhtsá gehtjadit jus máhttep såbadit iehperievtesferdukvuodas majna stáhtta ja stuorsebrudak la noadodam mijáv álmmugin. Jur dav hæhttup dágástallat snivva gå lip duosstum sádnesvuodav ja árvustallam makkir såbadusdåjma båhti åvddån. Valla dav majt juska bierrip dahkat, la såbadit guojmmásimme Sámen. Mij ep máhte diehtet jus sjaddá álgge, valla aktij hæhttup álgget ja ávtjip dálla galggap álgov dahkat

Gieres avtaárvvusasj sábme. Berustahtek du sáme duogátjis doajvvop dån oadtjo såbadiddje jagev, juska mij galggap tjadádit prosessajt ma ruohtsajt duohtti boahtteájggáj. Valla vuostatjin sávadip duv hávsskes álmmukbiejve ávvudallam.

Vuorbbe bæjvváj!