Dán vahko galggá Sámedigge ådåstuhtedum giellapolitihkav árvvaladdat. Sihtap nannit ja juohkkahattjav fárruj gåhttjot sámegielak sæbrramij ja boahtte jagijda bårjjåsav rieggit.
Mihát maŋus gehtjadip mijá dálásj giellastratesjijjaj ja vuojnnep ájnas mihtojt lip ållidam: Giellagálldo – rijkajgasskasasj normierimásadus sámegielajda le ásaduvvam, miján le ienep hiebadahkes årnik mij guosská sáme giellaháldadimsuohkanijda, ásadam lip Giellavahkov mij la sámegielaj ávvudallam, ja sáme giellaoahtsev lip guoradallamin.
Dáj vidá jagijn maŋŋela gå dálásj stratesjijja mierreduváj ållestjåhkanimen, lip juo muhtem ulmijt jåvsådam, ja diedon la edna rievddam dáj jagij nalluj. Duohtavuoda- ja såbadimkommisjåvnå diedádus mujttádahttá dárojduhttemájge tjiegŋalis hávijt ja man ájnas nanos giellapolitihkka le. Ietjá sebrudakprosessa aj dættodi dárbov mijá giellastratesjijjav rievddat. Sámedikke ållestjåhkanibme galggá dán vahko árvvaladdat makkir lávkke l boahtte.
Sámegiela li ájnnasa ájnegis giellaaddnáj, sáme álmmugij ja sáme sebrudagá åvddånahttemij. Duohtavuoda- ja såbadimkommisjåvnå rappårttå vuosedij ålles Vuonarijkkaj makkir vájvijt guhka dárojduhttemprosæssa la buktám. Danen la viehka ájnas Sámedigge dálla buorre stratesjijjajt dahká kommisjåvnå rappårtå gáktuj.
Akta dajs stuorra vidjurijs ådå stratesjijjan la gåktu galggap buorre giellabargov dahkat daj guovlojn gånnå l edna dárbbo. Sámedigge l sárnnum gålldå-, ubbmem- ja bihtámsámegiela li almulasj ja avtaárvvusasj giela. Ájnnasamos gatjálvis la makkir ulme galggi daj gielaj hárráj liehket, ja gåktu galggap ælládahttet dajt gielajt guovlojn gånnå e desti gullu.
Sámegiela ælla dåssju guládallam, valla dá guosski ham aj sáme identitiehttaj, kulturárbbáj ja gåsi ulmusj gullu. Sámegiela li symbåvllån mijá aktisasjvuohtaj, mijá árbbáj ja li bádden mijá ájttegijda. Gielav masset la læhkám, ja vilá le, bávtjas moaddásijda mijá sebrudagán. Sámedikke ulmme le gájka gudi sihti ietjasa gielav ruoptus válldet galggi oadtjot máhttelisvuodav dasi. Dát ij máhte dáhpáduvvat alvos giellalåpptima dagi. Valla de hæhttuji ráddidus ja Stuorradigge aj tjuovvolit. Dát hæhttu åvdemusát vuona politihkkárij diedulasjvuodan liehket, ietján sámegielajn e goassak máhte liehket sæmmi ævto dagu dárogielan, ja navti sjaddá gæjnno såbadibmáj viek guhkke.
Buorre ævto åvddånahttemij divna sámegielajda le Sámedikke ulmme. Miededip sámegielaj dille ja máhttelisvuoda ælla sæmmilágátja juohkka guovlon ja dilen, ja mijá politihkka hæhttu dan milta hiebaduvvat. Danen sihtá Sámediggeráde nannit ieme ásadusáj máhttelisvuodajt almma láhkáj gielajn barggat. Dát guosská sierraláhkáj dajda 20 giellaguovdátjijda lándav miehtáj ma li sámegiela åvddånahttema tjuovggatårna.
Sáme giellavalljudahka le mijá gievrrudahka. Sámedigge galggá giellapolitihkav hábbmit mij gåbttjå divna dáfojt ja vájkkut vaj giela åvddåni juohkka ájnna bájken. Navti sihkarasstep iehtjama kultuvralasj árbev ja mijá bajássjadde buolvaj gielaj boahtteájgev.