Kenneth Hætta Sámedikke dievas tjåhkanibme galggá giehtadallat Sámedikkediedádusáv dássádusá birra, Sábme jállu, javllamánon. Dát la ájnas diedádus mav moattes li vuorddám.

Sáme sebrudahka la rievddamin. Ájggeguovddelis gatjálvis sáme sebrudagáj la gåktu la dárojduhttem vájkkudam mijá sebrudagáv dássádusperspektijvan. Ij la læhkám sadje moattebelakvuohtaj ja dádjadussaj ietjastimme álggoálmmugin, ja dát åvddånboahtá sierraláhkáj gå vájllu rabásvuohta ja bágo dássádusá gáktuj. Mij lip dálla kultuvralasj tsakken árbbedábálasj sáme sebrudagá ja dálásjájge modernitiehta vuorddámusáj gaskan.

Dássádusbarggo rievddá aj Sámen. Ienep sáme li rahpasa ietjas etnisitiehta ja seksuálla miella ja doajmmahieredusá hárráj. Rabásvuohta diskriminerima ja vassjemoalgedime gáktuj, majt sáme lij åtsådallam moadda tjuohtejage, la diehttelisvuohta moaddásijda. Sáme dal njuolggi hárddov ja e das sidá niejdeduvvat gáttojs sisŋeldis sámesebrudagás, duodap vil ålgoldis majoritiehta sebrudagás. Ienep rabásvuohta ja sebrudahttem dássádusságastallamin la ájnas oasse demokratiserimprosjevtan Sámen.

Sáme nissuna organiseriduvvin juo jagen 1910. Brurskanken sáme nissunsiebrre vuododuváj gievras nissunijs guhti organiserijin vuostasj sáme álmmuktjåhkanimev, sámetjåhkanibme, jagen 1917. Elsa Laula Renberg lij akta dajs njunnjusjnissunijs guhti sierraláhkáj hasodij nissunijt barggat sáme ássjij. Maŋŋela vuododuvvin sáme nissunorganisasjåvnå, Sámi NissonForum ja Sáráhkká. Da li oassálasstám ájnnasit sáme dássádusrahtjamij.

Vuostasj dássádustjielggidus Sámedikken giehtadaláduváj 2004 ållestjåhkanimen. Sjiervvedássádusá, vuosteldit vahágahttemav ja gierddat moattelágásj seksuállamielajt li vuoroduvvam suorge Sámedikke bargon. Dan rájes la Sámedigge barggo åvddånahteduvvam guoskatjit dássádusáv dajt gænna la doajmmahieredus ja vuosteldit vassjemoalgedimev ja vassjevieredagov.

Riektá liehket ietjas láhkáj ja iehttset gev sidá la vuodulasj. E aktak galga ráddjiduvvat ietjas sjierve jali doajmmamáhtukvuoda diehti. Muv hállo le sáme sebrudahka galggá liehket rabás ja sebrudahttet gájkajt. Mij dárbahip moattebelakvuodav mijá gaskan ja mij dárbahip gájkajt váj máhttet tjágŋat boahtteájggáj mihás álmmugin.

Gátto ja nálsodime duogásj la moadda tjuohtejage dárojduhttemis ja niejdedimes. Uddni vuojnnep sáme e dasti dåhkkida bilkev ja nihtodimev. Dálla subtsasti rahpasit dan birra majt lij åtsådallam dajna ulmijn biedjat åvdåsvásstádusáv dåhkkidahtes vuoges gåsi gullu vassjemoalgediddjáj. Mij lip jálos álmmuk. Dássádusbarggo le juojddá majt mij aktan barggap, ájnegissan ja sebrudahkan.