Mån sávav Sámedikkev buorisboahtem åskåldis bargguj. Ja sávav sjaddá ávkken sáme álmmugij ja mijá ájtteklánndaj.

Vuona stáhtta le vuododuvvam guovte álmmuga ednamij nali – sámij ja láttij.

Jagen 2023 dåhkkiduvvin sáme iemeálmmugin Vuona rijkan Vuodolága baktu.

Jagen 2025 ávvudallap mij gå li 80 jage vássám friddjavuoda biejves 1945.

Moarmmásin jagen 1945 lej ávvudallam ájgge ålles lándan. Valla ulmutjijda Finnmárkon ja Nuortta-Råmsån lej vájves ájgge. Dujska lidjin boalldám gådijt ja sijdajt. Viehka ålos Finnmárkon ja Nuortta-Råmsån sjaddin báhtariddjen ietjasa rijkan.

Sáme garrasit guoskadallin. Sámij tsiekkadusdábe, duodjedábe, dájdda ja kultuvrra billanij.

Jagen 2025 viessop mij ájgen goassa le rijkajgasskasasj æhpádus. Miján le vat doarro Europán. Mij lip boahtám alvvusamos politihkalasj oaggásvuoda dilláj nuppát væráltdoaro maŋŋela.

Dan diehti vierttip Suodjalusáv ienebut nannit boahtte jagij birán. Sæmmi båttå viertti Suodjalus vieledit sáme kultuvrav ja árbbedábálasj æládusájt.

Vargga jahke le vássám dallutjis gå Stuorradigge vájvahij dajt illastimijt majt dárojduhttem politihkka buvtij – sámijda, guojnajda jali vuonasuobmelattjajda, ja miehttsesuobmelattjajda.

Dát lej ájnas vájvahibme. Dajda gudi vájvij viessu dárojduhttema maŋŋela. Dajda gudi surgov dåbddi gå li massám gielav ja kultuvrav. Ja dajda gænna li tjárrása ma li sijáv tjuovvum.

Guhkesájge barggo såbadime hárráj le jåhtuj boahtám.

Álmmukválljidum orgádnan sámij hárráj, le Sámedikken ájnas roalla dán ássjen. Valla Sámedigge ij ájmmuda aktu dáv bargov tjadádit. Moaddása vierttiji oassálasstet.

Muhtem vuorodibme såbadime bargon, le sáme gielajt nannit.

Buorre le gå nav moaddása rahtji gielasa åmastit vas. Sáme gielajn le boahtteájgge jus sáme máná ja nuora oahppi sámegielav. Dan aktijvuodan le mánájgárdijn, skåvlåjn ja allaskåvlåjn ájnas barggo.

Duodden le festivála ja giellaguovdátja buorre arena gånnå sámegiella åhpaduvvá, aneduvvá ja åvddån. – Ja gånnå sáme gávnni aktisasjvuodav.

Degu dan ådå sáme nasjunála teáhtara ja Sáme joarkkaskåvlå ja ællosujttoskåvlå vieson. Danna aktan doajmmi guokta institusjåvnå gænna li nasjunála åvdåsvásstádusá sáme åhpadusás ja siednadájdas.

Rijkajgasskasasj Sáme Filmmainstituhtta ja dájddárkollektijvva Dáidadállu åvdet sámegielav ja kultuvrav. Da nanniji sáme aktisasjvuodav. Sijá rahtjamus vaddá stuoráp dádjadusáv sáme perspektijvajs. Gájkka dá gulluji ja vuojnnuji rijkan ja rijkajgasskasattjat.

Sámedikke ratjástibme oajvvás æládusájda bisot ja åvddånahttá sáme árbbedábijt duojen ja dájdan.

Ienep sáme åtsådalli dalla oadtju stuoráp dåhkkidimev ietjasa hárráj. Valla: Vilá li ájn moattes gudi åvddågáttojt vásedit ja vájves moalggemijt. – Ieneplåhkoálmmugis ja aj sámij gaskan.

Dan diehti hæhttup ratjástit vaj divna bessi oasev válldet almulasj ságastallamijs. Dát guosská ållagattjat sáme nuorajda. – Ja dat viertti dáhpáduvvat váni álbediddje moalgedimij.

Dássádus- ja nuppástime oahttse le ásadam sierra bagádallam dievnastimev Nuortta-Vuonan. Kontåvrrå vaddá rádijt ja viehkev sámijda gudi nuppástuvvi, jali gudi e oattjo sæmmiárvvusasj dievnastusáv.

Duodden le suohkanijn ja fylkasuohkanijn ájnas roalla. Sij galggi vaddet sáme viesajdiddjijda buorre dievnastusájt. Moadda suohkana ánssidi rámpov dåjmajs majt li jåhtuj biedjam.

Mij lip oadtjum ådå giellenjuolgadusájt sámelágan. Dá li dahkam ådå suohkanijda álkkebun sæbrrat sáme giela háldadimguovlluj. Ragátmáno sebraj Sálltovuome suohkan. Sálltovuobme sjaddá vuostasj suohkan stáhtusijn giellaarvusmahttem-suohkan. Nav nanni suohkan sáme gielajt.

Sámedikke válggajienastuslåhko lassán. Badjelasj 25 000 máhtti dálla jienastit sámediggeválgan. Dát vuoset sáme álmmuga politihkalasj berustimev.

Sámedikken le ájnas mandáhtta gå li válljiduvvam åvdåstiddjen sáme álmmugis Vuonan.

Sámedigge le aktisasj jiedna sáme berustimij hárráj ráddidusá ja Stuorradikke gáktuj.

Sámedigge galggá aj juogadit rudájt, háldadit ja mierredit ássjijn ma sámijda guosski.

Ájnas åvdåsvásstádus ja ållo ja ájnas dahkamusá li dijá háldon – ájrrasa.

Sávav Jubmel buorissjivnnjedus Sámedikke bargov ja sárnov 10. Sámedikkev rabádum.