Sámediggeráđđi juolluda giellaprošeaktaruđa Várrek vuonajda -prošektii

Sámediggeráđđi lea juolludan 105 000 ruvnno Ájluovta skåvlåi, Hábmera suohkanis, Várrek vuonajda -prošektii. Prošeakta gohčoduvvo Svierikváttsos – Sverigeturen ja lea vázzinmátki badjel duoddara, Ruoŧa beale Váisáluovttas gitta Vuodnabahtii (Hellmobotn) Hábmera suohkanis.

Ájluovta skåvllå la 1994 jage rájes tjadádam Svierikváttsos – Sverigeturen juohkka nælját tjavtja. Dá jage aj ájggop nuorajskåvlå oahppijt válldet Svierikvádtsusij. Manno vihpá vihtta biejve, dassta akta biejvve gålåduvvá mannamij Vájsáluoktaj. Váttson bessi nuora julevsámegielav adnet luondon, ja bessi vuojnnet man ájnas sámegiella la jus galggá luondov ja dan anov dádjadit.

– La ájnas jut ásaduvvi giellaariená mánájda ja nuorajda, aj mánájgárde ja skåvlå ålggolin. Dakkár ariená sæbrri doarjotjit giellaanov ja lulu vaddet stuorep árvov sámegiellaj. La buorre gå bessap doarjjot várrevádtsemav mij la juo dáhpen Ájluovta skåvllåj ja la mærkkan sjaddam Ájluovta skåvllåj, javllá sámedikkeráde Mikkel Eskil Mikkelsen. 

Várrek vuonajda prosjevta ulmme l duola degu ájnas oasev vuosedit Divtasvuona sámij histåvråv. Guovlon gånnå ájggop vádtset la læhkám ájnas guovllo Divtasvuona sámijda, sihke økonomijjalattjat ja kultuvralattjat.

Doarrohiståvrå l aj ájnas oasse dán manos ja oahppe bessi doarrohiståvrå birra gullat musiejan gånnå manni åvddål gå jåksi Vájssáj ja bessi sæmmi guovlon vádtset gånnå ulmutja báhtarin Vuonas Svierigij doarroájge. Prosjevta ulmme l aj digitála oahpponævojt dahkat julevsámegiellaj histåvrå, árbbedábálasj máhto ja luondoano vuodon mij dán manon åvddån buvteduvvá.