Se talen på NRKs nett-TV
Gieres álmmuk,
Tjágŋap ådå jahkáj aktan ja dåjvujn. Dálvev vuojnáv dagu idjan, ja ådå jagev idedisguoksun.
Idja vaddá dilev tjiegŋalis ájádusájda, ja daj gatjálvisájda majt mij álu duvddelip ierit gå la råhtto biejvijt. Dálve sjávvun e gájka mijá sebrudagán gullu e ga vuojnnu. Gå idja dálla guoksu idedij, ådå jahken, de luluv sávvat jut dån vuojnnu. Galga gullut. Dujna galggá liehket sadje mijá sebrudagán. Ælla dåssju ålgop dile ma iellemav hábbmiji.
Dav majt válljip, la hábbmimin gájkka majt maŋŋela boahtá. Mærrádusájn la fábmo rievddadit iellemav. Sidáv subtsastit Elliot Finnestrand ja suv rádna Nilasa birra. Åvdep motorcrossar Elliot sjattaj gálnas vuorbedisvuodan crossasjalljon. Dåktåra javllin jut ij goassak desti galgaj buktet vádtset, valla Elliot ittjij vuollána. Dákkár dilen sån dárbahij buorre rádnav. Nilas lij buorre ráddna Elliotaj. Låsså hárjjidallamijn måvtåstuhtij sån Elliotav ja vuosedij sunji ådå máhttelisvuodajt.Nav vas gávnaj ådå valástallamsuorgev. Dálla le sån sáme ja vuona væráldamiester parabårjåstimen. Dat la midjij ájnas mujttádibme. Ep máhte vuollánit vájku l låssåt.
Elliot måvtåstuhttá muv. Nilas måvtåstuhtij suv. Såj libá åvddågåvå. Elliota subtsas ij buvte álkkes tjoavddusijt. Dat farra vuoset fámov mij la mærrádusán, mielan ja ráddnavuodan.
Vájkkudip boahtteájgev aj daj ulmutjij baktu ma li mijá birra. Mijá aktijvuohta máhttá aj måvtåstuhttet, ja ietjájduhttet iehtjádij iellemav ja sidodav. Sámedigge ij la dåssju parlamænnta bágoj ja mærrádusáj. Sámedikken la fábmo, ja mijá mærrádusá hábbmiji iellemijt, gielajt ja luondov. Danen æjvvalip idedisguoksujn, ådå jagijn, stajgugisvuodajn ja rabás mielajn. Miján la jiedna mij gullu væráldin.
Sávav gierddamusá Ukrainan låhpaduvvá, ja álmmukgåddålibme Gazan låhpaduvvá. Værálda jådediddje e máhte desti tsáptsotjalmij, jådedit dåssje doarojt ja álmmukgåddålimijt. Stuorpolitihkan la agev ådå gájbbádusájt midjij buktám.
Mij hæhttup liehket sajenis gånnå mærrádusá mierreduvvi. Hæhttup liehket tjielggasa. Mij adnep mijá jienav vuollegisvuodajn ja tjielgga måhkijn.
Galggap tjuovvolit Duohtavuoda ja såbadimkommisjåvnå tjielggidusáv. Danen lip álmmuktjåhkanimijt ásadam gånnå ulmutja li subtsastam mij sidjij la gájk ájnnasamos dán bargo aktijvuodan. Moattes juogadin låsså subttsasijt giela, kultuvra ja tjadnasime massema birra. Le ájnas dádjadit ja hiebadit tjuovvolimev ulmutjijt dárbojda milta, dåppe gånnå sij årru.Såbadimen ij la sáhka dåssju histåvråv dádjadit. Hæhttup aj sihkarasstet jut boastovuoda e gærdoduvá. Mij vuorddep jut vuona oajválattja, ráddidus ja Stuorradigge, aktan mijájn rahtjap duohtavuoda- ja såbadime åvdås. Stuorradikke mærrádus la mierreduvvam, ja vuorddep tjuovvolimev ráddidusás.
Sæmmi båttå ep máhte dåssju iehtjádijt vuorddet. Juohkkahasj hæhttu dárojduhttemav gádodit ja aktan åvdep boastovuodajt njuolggit.
Boahtteájgge galggá tsieggiduvvat værddogisvuoda, dássádus ja rievtesferdukvuoda nanna. Dárojduhttem la vieljaj ja oappáj identitiehtav rievvum. Guhkev lip rahtjam iehtjama sámevuoda åvdås.
Sábme la åhpadiddje Oslon, studænnta Råmsån, gründer Ájluovtan. Sábme barggá oassásin Plassjen, duodjuj Kárásjjågån ja tjuohppá luondos Guovddagæjnon.
Sábme lidna giedajn huksá duv varresvuodav, åvddån buktá sienan, rejnut ælov, båhtjå gusájt ja guolli nuoren. Sábme sámás ja dárus. Sån guládallá giehtagiellaj ja ietjá gielaj.
Sábme l sávrre ja iesjrádálasj, valla mij aj dárbahi venagijt. Danen sidáv uddni bivddet ålles Vuona álmmugav viehkken hieredittjat dárojduhttemav, ja kultuvrama ja gielama bisodittjat.
Moattes juo vuorodij edna fámojt dasi. Sij dårru dárojduhttema vuosstij, buoredittjat mijá aktijvuoda ja aktisasj boahtteájge gånnå sáme giela, kultuvra ja viessomvuoge li luondulasj oasse almulasjvuodas.
Buojkulvissan de KK-magasijna redakterra Ingeborg Heldal ja suv barggoguojme biedjin gáptegisáv åvddåbælláj ja almodin artihkkalav sámegiellaj. Heldala mielas lij skábmo gå ij lim åvddål dagáduvvam åbbå KK-magasijna 145 jage histåvrån. Muv mielas ij la skábmo. Dat la árbbe dárojduhttemis. Lip gájka hábbmiduvvam dárojduhttembálggán gånnå ålles sebrudahka la guhkev duolmmum.
Sån rievddadij ájádallamvuogev, ja nav besajma ássjijt låhkåt sámij birra ma e mijáv láda, valla farra låpptiji mijáv vuojnnusij.
Sávav gájkajt buorisboahtemav njuolggitjit boastovuodajt unnep ja stuorep dagoj baktu. Juohkka ájnna buorre dahko l stuora árvvo midjij.
Lip dálla lávkkimin ådå jahkáj dajna gievrrudagájn mav lip dárbaham åvddåla ja vilá dárbahip. Liekkosvuodajn ja huvsojn nuppe nubbáj. Rijbadip mij nav guhkev gå aktan barggap dájna.
Le mánotjalmme dálla. Dat åvdås ådå ájgev ja ådå máhttelisvuodajt. Mánotjalmen mij ábnnasijt viedtjap. Luondo boanndudahka ij la goassak nav vallje, ij goassak nav ávkálasj, gå mánotjalmen. Ábnnasijt mav mån dán mánotjalmev viettjav, la mijá aktisasjvuohta. Dan aktisasjvuodan hábbmip boahtteájgev.
Lulujma hábbmit sebrudagáv, gånnå dån vuojnnu ja gullu. Sebrudagáv gånnå demokratijja sihkarasstá dav. Gå idja dálla guoksu idedij, de doajvov duosstap ådå bálggájt duolmmot.
Doajvov válljip vájmujn ja vijssudagájn ja låpptip guhtik guojmáma gievrrudagájn.
Buorre ådå jahke!