Majestiehtta gånågis Harald, Gånågisallavuohta Kråvnnåprinssa Haakon, guddneduvvam sámedikkepresidenta ja sadjqsaw, Stuorradikke vuostasj sadjásasj presidænnta, stáhttaráde, sámedikkeájrrasa, gieres gájk bivddiduvvam guosse, gieres guosse – ja rádna Sámes!

Ållestjåhkanimjådediddjen stuorra guddne – ja stuorra åvdåsvásstádus – ja sávvat dijáv vájmulasj buorisboahtemav lågåt Sámedikke allaájggásasj rahpamij.

Da jage válgga la tjállám histåvråv. Ælla goassak nav moattes læhkám tjáleduvvam Sámedikke jienastuslåhkuj – vargga 26 000 persåvnå. Válggaoassálasstem lij alla låhko, 74,2 prosenta. Ælla goassak nav moadda suohkana rijka miehtáj tjadádam sámedikkeválgav dagu dá jage.

Ælla da guoros lågo – valla tjielgga mierkkidus: - Sáme demokratijja lassán. Ja guoskat vijddát. Dat båktå berustimev – ja dat merkaj juojddá, almatjijda ja jienastiddjijda nuortas gitta oarjjáj.

Sámedigge la ájnas politihkalasj ariedná, mij vilá sjaddá guoskavasj ienep sámijda.
Sámedigge – la ásadus luohtádusájn, fámujn ja vájkkudusájn.

Moaddása li válljim diededit ietjaska jienastuslåhkuj aj válga maŋŋela. Dat merkaj jut almatja sihti adnet ietjaska jienav. Ienebu sihti guláduvvat. Dat la tjielgga vihtanus jut mijá demokratijja la viesso.  

Dá jage sámediggeválgga tjadáduváj váni stuorra hásstalusáj. Dat vuoset jut lip vuorbástuvvam – åhpadimijn, doarjjomijn ja mijá sadjihijn. Stuorra gijtto gájkka válggadåjmadiddjijda suohkanijn ja mijá háldadussaj.

Valla mij ep la jåksåm måhkkåj.

Jus mij galggap nannit demokratijjav boahtteájge, hæhttu ájádallat ådå vuogij – ja joarkket åvddånahttemijn ådå ájggásasj sebrudagá buohta. Sámedigge bierri åvddånahttet válgganjuolgadusájt ja ådåstuhttet válggatjadádimev – digitála tjoavddusij.

Gieres sámedikkeájrrasa,
Vuorbbe válggabåhtusijn – ja åskåldis bargguj masi tjágŋabihtit.
Luohtádusájn tjuovvu åvdåsvásstádus. Valla aj máhttelisvuoda.
Máhttelisvuohta åvddånahttet Sámedikkev demokratijjalasj ásadussan.
Máhttelisvuohta nannit aktisasjvuodav massta mij gájka lip oasálattja.
Didjij gudi lihpit máhttsam: vuorbbe ådåsmuhttám luohtádusájn!
Didjij gudi lihpit vuostasj bále válljidum: vájmulasj buorisboahtem!
Dij lihpit válljiduvvam álmmugis – ja dij galggabihtit liehket álmmuga jiedna.

Rijkagasskasasj aktisasjbarggo la ájnas – ihkap ájnnasabbo gå goassak. 
Mij hæhttup nannit báttijt mijá sáme parlamentaj gaskan, ja ietjá iemeálmmugij Arktalasj guovlon. 

Åvdep gávdan tjanáj Sámedigge lagáp aktisasjvuodav Ruodnáednama parlamentajn. Nuorttalasj sáme parlamentalasj aktisasjbarggo la sjaddam ájnas ariednán – aktisasj dádjadussaj ja dåmadibmáj rijkarájáj rastá. Joarkkup dav ájnas bargov mij álgaduváj åvddål javla 2024 – sierraláhkaj bargov jienastuslågojn ja válggatjadádimijn.   

Gå juohkep iehtjama åtsådallamijt ja nannit iehtjama ásadusájt aktan, nannip mij iehtjama demokratijjalasj vuogádagájt.  

Lågåt Sámedigge tjágŋá ájggáj máhttelisvuodajn ja muodijn. 
Dálkádakrievddadusá, digitaliserim ja rijkagasskasasj politihkalasj ájggedábe vájkkudi aj mijá sebrudagájt. Dáj rievddadusáj duosstomijn hæhttu Sámedigge liehket nanos ja iesjrádálasj åvdåstiddje.

Maŋemus jage lip nannim aktijvuodav Stuorradikkijn. Konkrehta båhtus la sierra ásadibme sámedikkekontåvrås Stuorradikke huodnahin. Dat buktá mijáv lagábu daj politihkalasj prosessajda ma guoskadalli mijáv. Rádudallamvælggo ij la dåssju formalitiehtta – dat galggá sihkarasstet duohta vájkkudimev. Mij doajvvop aktisasjbarggo vihpá ja åvddånahteduvvá riekta gæjnnuj – mij lip gárvvása konstruktijva vájkkudimijda ássjijn ma li ájnnasa sáme álmmugij. 

Ájrrasijda, barggijda ja aktisasjbarggoguojmijda:

Mån sávav didjij:
Duosstelisvuodav – oajbbot daj gássjelis ássjijn.
Vijsesvuodav – riekta mærrádusájda
Ráhpavuodav  - tjadnat aktij ja láhtjet aktisasjvuodav
Dijá baktu – álmmukválljiduvvama – le sámijn, iesjgeŋgalágásj duogátjijn, åvdåstiddje boahtteájggáj. 

Buorisboahtem åskåldis bargguj.
Buorisboahtem Sámedigge rahpamij.
Buorisboahtem niellja ådå jagijda sáme álmmukstivrajn.

Jubmel buorissjivnnjedus Gånågisáv.