Guovvamáno 6. biejvve la almulasj slávggimbiejvve Vuonan. Edna dáhpádus ja gåvåstagá tjadnasi dán bæjvváj. Sámedikkeráde biejvev avvudallá gå li siegen ávvudallamin rijkav miehtáj. Vuolemusán dán bielen li ávkálasj sválldasa ma ienep diedojt álmmukbiejve birra vaddi.
Biejvve tjalmostahteduvvá vuostasj sáme rijkatjåhkanime mujtton mij dåladuváj Metodistagirkkon Roandemin 1917. Dat lij vuostasj bále gå sábmelattja lidjin tjoahken bargatjit nasjonalstáhta rijkarjájáj rastá. Biejvve ávvudaláduváj vuostasj bále jagen 1993.
Ávkálasj ressursa mánájgárdijda, skåvlåjda ja iehtjádijda
Báhkogirjásj
Sámedikke giellakampánnja "Sámás mánájn" aktijvuodan la almoduvvam báhkogirjásj manna li árggabiejvve bágo ja moallánahko nuortta-, oarjjel- ja julevsámegiellaj.
Viettja báhkogirjátja: Sátnegirjjáš - báhkogirjásj - baakoegærjetje - samisk lommeparlør (PDF, 743 kB)
Applikasjåvnnå
Sámedigge la applikasjåvnåv stiellim, man namma la 10/20 bágo. Ulmme la åhpadit divna mánájgárddemánájda ja vuodoskåvllåoahppijda 10 ja 20 bágov sámegielajda. Applikasjåvnnå la nuortta-, julev- ja oarjjelsámegiellaj, ja danna li sihke gåvå ja jiednafijla.
Sámedigge la aj báhkogirjásj-applikasjåvnåv stiellim man namma la Saemesth! Ussjolvis dájna báhkogirjátjijn le hávsskes vuohke bivddit sámástittjat gå ulmutja æjvvali vuostasj bále árggabiejven ja ávvobåttåj. Dánna ij la låsså grammatihkka, ájnat ávkkás moallánagá. De ij la ietján gå sáhkadahtjat. Báhkogirjásj la dagádum “Sámásta mujna” kampánnjaj.
Sáme slávggá
Ájnas gåvåstahka guovvamáno 6. b. ávvudallamis la slávggá. Sáme slávggá l gájkaj sábmelattjaj aktisasj slávggá, berustahtek man rijkan sij årru. Slávgáv dåhkkidij 13.nuorttarijkalasj sámekonferánssa Åren, Svierigin, bårggemáno 15. b. 1986, ja dav la sáme dájddár Astrid Båhl, Ivgubadás, Tråmsås, hábbmim.
Oajvvegåvvå la goabddás viettjaduvvam ja oarjjelsáme Anders Fjellnera divtas "Biejjien baernieh" («Biejve bárne»). Dán divtan Fjellner gåvvit sábmelattjajt biejve bárnnen. Gievlle l biejvve- (ruoppsis biellegievlle) ja mánnogåvåstahka (alek biellegievlle). Duogos (ruoppsat, alek, ruodná ja visská) la jur tjielggidum sáme bájnnon (ienemusát anedum bájno sáme gáptijn). Duot dát vuojnnu le majt da merkahi, ja dajnas ælla lagábut tjielggidum.
Sáme slávggá dåhkkiduváj almulattjat jagen 2003 Vuonan, daj rievddadusáj milta ma li Sámelágan ja Lágan slávggima birra suohkana almulasj huodnahijn. Sæmmi bále Stuorradigge Sámedikkev fábmodij mierredittjat njuolgadustjállagijt slávgá adnema birra. Sámedigge dåhkkidij dáv moarmesmáno 27. b. 2004. Slávgán la almulasj stáhtus, valla dat ij la rijkaslávggá mij álmmukriektá ja stáhtariektá milta gånågåsrijkav Vuonav åvdåsta.
Lågå: Forskrift om bruk av det samiske flagget
Diedo slávgá bájno ja dimensjåvnå birra
Se NRK-video: Hva betyr det samiske flagget?
Lågå lága slávggima birra suohkana almulasj huodnahijn
Sámij álmmuklávla ja sáme álmmukjuojgga
Nuorttarijkaj sámekonferænssa Åren mierredij 1986 at Sámi soga lávla jali Sámemátto lávla, almulattjat luluj nammaduvvat Sámij rijkalasjlávllagij. Tæksta l tjáledum 1906 merrasámes Isak Saba (1875-1921) gut bargaj åhpadiddjen ja girkkotjuojadiddjen ja lij riegádam nuorttavuona Unjárgan. Isak Saba lij vuostasj sábme gut válljiduváj vuona Stuorradiggáj. Arne Sørlie la musijkav tjállám.
Sámeráde mierredij 22. Sámekonferænsan Váhtjerin/Gällivare 2022 nammadit Sámieatnan duoddariid/Sámeednam duoddarijt rijkalasjjuojggusin Sámij rijkalasjlavlaga buohta. Juojgos tjáleduváj suoma-sáme tjálles, tjuojadiddjes ja dájddaris NilsAslak "Áillohaš” Valkeapää gut tjálij juojggusav.
Sáme parlametáralasj ráde ja Sámeráde aktisasj juogos sáme rijkalasjgåvåstagájd la almodam tjoahkke tjállagav sáme rijkalasj lávllagijn (Sámeálmmuga lávla) ja sáme rijkalasjjuojggusav moatte sáme giellaj.
Viettja Sáme berraha lávllaga ja Sámeednama duoddarij tevstav moatte giellaj (PDF, 990 kB)
Gulldala Sámij álmmuklávlav YouTuben
Guldal Sámeednam duoddarijt YouTuben
Moallanagáv “nasjonaldag” adnem
Gå guovvamáno 6. b. mierreduváj sámij álmmukbiejvven sámekonferánsan 1992, de lij mærrádus sámegiellaj ja moallanahka «sámiid álbmotbeaivi» aneduváj. Riekta jårggålibme dárogiellaj la “samisk/samenes nasjonaldag”. Muhtem dárogieljårggålimen la «samefolkets dag» aneduvvam, danen gå sáme merkaj samisk, álmmuk merkaj folk ja biejvve merkaj dag. Sámekonferánsa Svieriga dárogieljårggålibme aneduvvá moallanahka «samernas nationaldag».
Moallanagá «samefolkets dag» ja «samisk folkedag» li sajájduvvam iehpedárkkelis jårggålime diehti ja muhtem mærráj danen gå muhtema li adnám moallánagáv «nasjonaldag» nággovuoládissan. Sámekonferánssa huoman vuodon biejaj, sáme la akta álmmuk (nasjåvnnå) ja nasjåvnnåmoallanagá adnem ij dan diehti gájbbeda sierra stáhtav. Sámekonferánssa (maŋŋela Sámeráde) ja aj nuorttarijkaj sámedikke adni almulattjat moallánagáv «nasjonaldag».
Lågå majt Store norske leksikon tjállá nasjonaldag bágo birra
Lågå majt Store norske leksikon tjállá nasjåvnnå/nasjon bágo birra
Lågå majt Store norske leksikon tjállá stáhta/stat bágo birra
Guossida Sámeráde næhttabielev
Aktisasjorgádna sáme nasjonálasymbåvlåj háldadibmáj ja åvddånibmáj
Sáme parlamentárálasj ráde ja Sámeráde lij dåladam aktisasjorgánav sáme nasjonálasymbåvlåj háldadibmáj ja åvddånibmáj. Aktisasjorgána ámát la ævtodit njuolgadusájt sáme nasjonállasymbåvlåj háldadibmáj, ja árvustallat makkir sáme nasjonalsymbåvlå galggi guoskaduvvat dáj njuolgadusájs.
Lågå ienebu aktisasjorgána birra sáme nasjonálasymbåvlåj háldadibmáj ja åvddånibmáj
Almulasj sáme slávggimbiejve
Almulasj sáme slávggimbiejve ma mierreduvvin Sámekonferánsan Helsinkin 1992, Sámekonferánsan Murmanskan 1996 ja Sámekonferánsan Tråanten (Roandemin) 2017:
- Guovvamáno 6. b. - Sámij álmmukbiejvve mij avvudaláduvvá vuostasj sáme rijkatjåhkanime mujtton mij dåladuváj Roandemin 1917.
- Snjuktjamáno 2. b. - Ådå Sámedikke rahpam Suoman 1996
- Snjuktjamáno 25. b. - Márjjábiejvve, dålusj sáme bassebiejvve
- Biehtsemáno 24. b. - Mihttsamárbiejvve
- Bårggemáno 9. b. - AN rijkajgasskasasj álggoálmmukbiejvve
- Bårggemáno 15. b. - Sáme slávggá mierreduváj dan biejve 1986
- Bårggemáno 18. b. - Sámeráde vuododuváj dán biejve 1956
- Bårggemáno 26. b. - Svieriga Sámedigge vuododuváj dan biejve 1993
- Gålgådismáno 9. b. - Vuona Sámedigge vuododuváj dan biejve 1989
- Basádismáno 9. b. - Sáme ássjij delegasjåvnnå Suoman vuododuváj dan biejve 1973
- Basádismáno 15. b. - Isak Saba riegádij dan biejve 1875. Sån tjálij bágojt sámevierrega lávllagij
- Basádismáno 29. b. - Elsa Laula Renberga riegádimbiejvve 1877
Lågå ienebuv