Sámij álmmukbiejvve ja nasjåvnålasj dåbddomerka

Sámij álmmukbiejvve ja nasjåvnålasj dåbddomerka

Guovvamáno 6. biejvve la Sámij álmmukbiejvve. Biejvve tjalmostahteduvvá vuostasj sáme rijkatjåhkanime mujtton mij dåladuváj Metodistagirkkon Roandemin 1917.

Guovvamáno 6. biejvve la almulasj slávggimbiejvve Vuonan. Edna dáhpádus ja gåvåstagá tjadnasi dán bæjvváj. Sámedikkeráde biejvev avvudallá gå li siegen ávvudallamin rijkav miehtáj. Vuolemusán dán bielen li ávkálasj sválldasa ma ienep diedojt álmmukbiejve birra vaddi.

Biejvve tjalmostahteduvvá vuostasj sáme rijkatjåhkanime mujtton mij dåladuváj Metodistagirkkon Roandemin 1917. Dat lij vuostasj bále gå sábmelattja lidjin tjoahken bargatjit nasjonalstáhta rijkarjájáj rastá. Biejvve ávvudaláduváj vuostasj bále jagen 1993.

Báhkogirjásj

Sámedikke giellakampánnja "Sámás mánájn" aktijvuodan la almoduvvam báhkogirjásj manna li árggabiejvve bágo ja moallánahko nuortta-, oarjjel- ja julevsámegiellaj.

Viettja báhkogirjátja: Sátnegirjjáš - báhkogirjásj - baakoegærjetje - samisk lommeparlør (PDF, 743 kB)

Applikasjåvnnå

Sámedigge la applikasjåvnåv stiellim, man namma la 10/20 bágo. Ulmme la åhpadit divna mánájgárddemánájda ja vuodoskåvllåoahppijda 10 ja 20 bágov sámegielajda. Applikasjåvnnå la nuortta-, julev- ja oarjjelsámegiellaj, ja danna li sihke gåvå ja jiednafijla.

Sámedigge la aj báhkogirjásj-applikasjåvnåv stiellim man namma la Saemesth! Ussjolvis dájna báhkogirjátjijn le hávsskes vuohke bivddit sámástittjat gå ulmutja æjvvali vuostasj bále árggabiejven ja ávvobåttåj. Dánna ij la låsså grammatihkka, ájnat ávkkás moallánagá. De ij la ietján gå sáhkadahtjat. Báhkogirjásj la dagádum “Sámásta mujna” kampánnjaj.

Sáme slávggá  

Ájnas gåvåstahka guovvamáno 6. b. ávvudallamis la slávggá. Sáme slávggá l gájkaj sábmelattjaj aktisasj slávggá, berustahtek man rijkan sij årru. Slávgáv dåhkkidij 13.nuorttarijkalasj sámekonferánssa Åren, Svierigin, bårggemáno 15. b. 1986, ja dav la sáme dájddár Astrid Båhl, Ivgubadás, Tråmsås, hábbmim.

Oajvvegåvvå la goabddás viettjaduvvam ja oarjjelsáme Anders Fjellnera divtas "Biejjien baernieh" («Biejve bárne»). Dán divtan Fjellner gåvvit sábmelattjajt biejve bárnnen. Gievlle l biejvve- (ruoppsis biellegievlle) ja mánnogåvåstahka (alek biellegievlle). Duogos (ruoppsat, alek, ruodná ja visská) la jur tjielggidum sáme bájnnon (ienemusát anedum bájno sáme gáptijn). Duot dát vuojnnu le majt da merkahi, ja dajnas ælla lagábut tjielggidum. 

Sáme slávggá dåhkkiduváj almulattjat jagen 2003 Vuonan, daj rievddadusáj milta ma  li Sámelágan ja Lágan slávggima birra suohkana almulasj huodnahijn. Sæmmi bále Stuorradigge Sámedikkev fábmodij mierredittjat njuolgadustjállagijt slávgá adnema birra. Sámedigge dåhkkidij dáv moarmesmáno 27. b. 2004. Slávgán la almulasj stáhtus, valla dat ij la rijkaslávggá mij álmmukriektá ja stáhtariektá milta gånågåsrijkav Vuonav åvdåsta.  

Lågå: Forskrift om bruk av det samiske flagget

Diedo slávgá bájno ja dimensjåvnå birra

Se NRK-video: Hva betyr det samiske flagget?

Lågå lága slávggima birra suohkana almulasj huodnahijn

Sámij álmmuklávla

Sámevierrega lávla la dikta mav Isak Saba tjálij, tjáledum ja almodum avijssaj Sagai Muittalægje jagen 1906. Sámekonferánsan Åren jagen 1986 sámevierrega lávllagav dåhkkiduváj. Arne Sørli dagáj tjuojalvisáv diktaj, ja tjuojalvis dåhkkiduváj 15. Sámekonferánsan Helsingin jagen 1992. Tæksta l jårggålum nuorttasámegielas dajda ietjá sámegielajda.

Viettja Sámij álmmuklávla tevstaj nuortta-, julev- ja oarjjelsámegiellaj, ja dárogiellaj (PDF, 169 kB)

Gulldala Sámij álmmuklávlav YouTuben

Sáme álmmukjuojgga

Sámij 22. konferánssa mierredij 2022:n jut Áillohaš, Nils-Aslak Valkeapää, juojgga Sámeednam duoddarijt, galggá liehket sáme álmmukjuojgga. Juojga tjuojalvisáv ja tsåmijt la biedjam Áillohašrávkke. Juojga originála giella l nuorttasámegiella, valla dat la jårggåluvvam oarjje-, julev-, anár-, gålldå- ja kildinsámegielajda.

Lågå álmmukjuojga lyrihkav (Saamicouncil.net)

Guldal Sámeednam duoddarijt YouTuben

Moallanagáv “nasjonaldag” adnem

Gå guovvamáno 6. b. mierreduváj sámij álmmukbiejvven sámekonferánsan 1992, de lij mærrádus sámegiellaj ja moallanahka «sámiid álbmotbeaivi» aneduváj. Riekta jårggålibme dárogiellaj la “samisk/samenes nasjonaldag”. Muhtem dárogieljårggålimen la «samefolkets dag» aneduvvam, danen gå sáme merkaj samisk, álmmuk merkaj folk ja biejvve merkaj dag. Sámekonferánsa Svieriga dárogieljårggålibme aneduvvá moallanahka «samernas nationaldag».

Moallanagá «samefolkets dag» ja «samisk folkedag» li sajájduvvam iehpedárkkelis jårggålime diehti ja muhtem mærráj danen gå muhtema li adnám moallánagáv «nasjonaldag» nággovuoládissan. Sámekonferánssa huoman vuodon biejaj, sáme la akta álmmuk (nasjåvnnå) ja nasjåvnnåmoallanagá adnem ij dan diehti gájbbeda sierra stáhtav. Sámekonferánssa (maŋŋela Sámeráde) ja aj nuorttarijkaj sámedikke adni almulattjat moallánagáv «nasjonaldag».

Lågå majt Store norske leksikon tjállá nasjonaldag bágo birra

Lågå majt Store norske leksikon tjállá nasjåvnnå/nasjon bágo birra

Lågå majt Store norske leksikon tjállá stáhta/stat bágo birra

Guossida Sámeráde næhttabielev

Aktisasjorgádna sáme nasjonálasymbåvlåj háldadibmáj ja åvddånibmáj

Sáme parlamentárálasj ráde ja Sámeráde lij dåladam aktisasjorgánav sáme nasjonálasymbåvlåj háldadibmáj ja åvddånibmáj. Aktisasjorgána ámát la ævtodit njuolgadusájt sáme nasjonállasymbåvlåj háldadibmáj, ja árvustallat makkir sáme nasjonalsymbåvlå galggi guoskaduvvat dáj njuolgadusájs.
 
Lågå ienebu aktisasjorgána birra sáme nasjonálasymbåvlåj háldadibmáj ja åvddånibmáj

Almulasj sáme slávggimbiejve

Almulasj sáme slávggimbiejve ma mierreduvvin Sámekonferánsan Helsinkin 1992, Sámekonferánsan Murmanskan 1996 ja Sámekonferánsan Tråanten (Roandemin) 2017:

  • Guovvamáno 6. b. - Sámij álmmukbiejvve mij avvudaláduvvá vuostasj sáme rijkatjåhkanime mujtton mij dåladuváj Roandemin 1917.
  • Snjuktjamáno 2. b. - Ådå Sámedikke rahpam Suoman 1996
  • Snjuktjamáno 25. b. - Márjjábiejvve, dålusj sáme bassebiejvve
  • Biehtsemáno 24. b. - Mihttsamárbiejvve
  • Bårggemáno 9. b. - AN rijkajgasskasasj álggoálmmukbiejvve
  • Bårggemáno 15. b. - Sáme slávggá mierreduváj dan biejve 1986
  • Bårggemáno 18. b. - Sámeráde vuododuváj dán biejve 1956
  • Bårggemáno 26. b. - Svieriga Sámedigge vuododuváj dan biejve 1993
  • Gålgådismáno 9. b. - Vuona Sámedigge vuododuváj dan biejve 1989
  • Basádismáno 9. b. - Sáme ássjij delegasjåvnnå Suoman vuododuváj dan biejve 1973
  • Basádismáno 15. b. - Isak Saba riegádij dan biejve 1875. Sån tjálij bágojt sámevierrega lávllagij 
  • Basádismáno 29. b. - Elsa Laula Renberga riegádimbiejvve 1877

Lågå ienebuv