Majestiehta gånågis Harald, Gånågisallavuohta Kråvnnåprinssa Haakon, guddneduvvam sámedikkepresidenta ja hållaoajve, Stuorradikke vuostasj sadjásasj presidænnta, stáhttaráde, Alemusriektájustitiarius, sámedikkeájrrasa, gieres gájk bivddiduvvam guosse: munji l ållestjåhkanimjådediddjen stuora ávvon ja guddnen didjij buorisboahtemav sávvat 9. Sámedikke allaájgálasj rahpamij.
Sierralágásj ávvo la buorisboahtemav sávvat diehki ruopptot ållestjåhkanimladnjaj, dálla gå guhkev lip garra ráddjimijt ja njoammomhieredimdåjmajt vásedam. Dávdda ij la nåhkåm, valla midjij ienemus ulmutjijda vas dábálasj dilláj ja árggabæjvváj máhttsagoahtám. Máhttep vas buorástahttet guhtik guojmmásimme, ja fármastit buorre barggoguojmijt ja rádnajt uddni dán stuora biejven. Ávvudav aj gå dálla besav sávvat barggoguojmijda svieriga- ja suomabieles Sámes buorisboahtemav. Sámeálmmuk gåhtjut ietjas rájadis álmmugin, valla dávda ájgegávdan de sjaddin rájá hieredussan mijá álmmugij. Stáhttarájá ja stáhtaj iesjguhtiklágásj vuohke giehtadallat Covid-19, la midjij dahkam gássjelin rájáj rastá aktan dåjmatjit ja hieredam sáme aktisasjbargov, sáme æládusáj dåjmajt, ja sáme kultuvrradåjmajt. Nuorttarijkalasj stáhta galgalulun guláskuddat Vuona Svieriga ja Suoma sámedikkij ja sihtap sijáv vágodit ja buktet árvvalusájt gåktu tjoavddep dilev ja gádodip dákkár rádjáhieredusájt boahtteájggáj.
Sámedikke bieles lav aj ávon gå Majestiehta gånågis Harald la diehki boahtám almulattjat rabátjit avtsát Sámedikkev. Gå Gånågis ja Kråvnnåprinssa Haakon libá dánna dálla, de dat vuoset man buorre aktijvuohta l gånågisgoade ja sáme álmmuga gaskan. Gånågisgoade berustibme merkaj riek ålov sáme sebrudahkaj. Sámedigge åvdås sáme demokratijjav, mij galggá liehket sæmmi luondulasj dásen nasjåvnålasj aktijvuodan gå dáro demokratijja.
Dán jage sámediggeválgas li vásádusá ma vuosedij ájn la guhkás åvddål gå dan rádjáj jåvsådip. Lip vásedam stuora hásstalusájt válgan gånnå ietja ejma besa majdik dahkat, valla aj ietjá praktihkalasj aktijvuoda mav mij máhttep buoredit ja mij la mijá åvdåsvásstádus. Sámedigge ájtsaj duodalasj vigijt ja vánesvuoda sáme jienastuslågon válgaj åvddål, mij duodaj la iehpesihkarvuodav tsieggim. Listaj ja belludagáj prográmmajt sáddidattijn sjaddin gássjelisvuoda. Jáhkáv moattes mijájs lulun sávvat válggaboados galgaj árabut tjielggat. Ja ájn la nav jut Sámediggeválgav vuojnnet dåssju sáme medijá berus, ja nasjåvnålasj medijá vuorjját ássjijt dahká dan aktijvuodan. Dát sjaddá demokratijjalasj gássjelisvuohtan rijkan gånnå sáme ássje galgaluluj liehket sæmmi árvvo ja liehket sæmmi dásen gå dáro ássje. Dájt hásstalusájt galggap mij ságastallat ja gæhttjalit tjoavddet.
Vájku sáme jienastuslåhko stuorru jages jahkáj, de ep váseda válggasæbrrama lassánimev. Sierraláhkáj nuoraj gaskan li moattes gudi e sebra válgajda. Dát la hásstalussan sihke sámev ja vuona demokratijjaj, namálattjat nuorra ulmutjijt berustahttet. Makkir ambisjåvnå li miján ja majt sávvap mij sáme álmmugij? Gåktu galggap buoremusát sámediggeválgav tjoavddet boahtteájgen Ja gåktu galggap nuorra jienastiddjijt jåksåt, nuora ham li mijá boahtteájgge. Dá li stuora ja gássjelis gatjálvisá masi e gávnnu avtabelak vásstádusá. Dá vierttiji Sámedikke ållestjåhkanime boahtte ájggegávda ságastallam ássjen.
Gieres sámedikkeájrrasa, sidáv didjij vuorbev sávvat válgaj ja udnásj bæjvváj ja daj stuora bargojda ma vuorddi. Dij vissásit dåbddåbihtit moatte lágásj dåbdojt dákkir biejve, sihke vuollegisvuoda ja gijttevasjvuoda luohtádusá åvdås majt sáme álmmuk la didjij vaddám, valla aj optimissma, vissjalisvuohta, miella ja vuorddemusá dan bargguj mij vuorddá. Vuorbbe didjij gudi lihpit ådåsis luohtádusáv oadtjum, ja sávav væhttsás buorisboahtemav didjij gudi li ájrrasin vuostasj bále. Sebrudahtti dájt dåbdojt, sihke optimismav ja mielav, bargonisá boahtte niellja jahkáj. Biejve båhti gå dárbahihpit dájt fámojt viettjat, gå álu l dárbo liehket duosstel gå la unneplågo jiedna.
Mijá álmmuk hæhttu álu liehket jálos ja gierddisa ja lip sjaddam ållu gierddat. Vuojnnep garrasap dágástallamdábij, sáme ássjij dágástallama aktijvuodajn, dáj ássjij diehti bilkkedi, nihttodi ja badjelgæhttji sábmelattjajt. Máhttá vájkkudit garrasit sáme sebrudakdágástallamij jus akta bielle bæssá jieddnát tjuorvvot, sæmmi båttå nubbe bielle sjávvun gå ij nagá desti bissot dágástallamin. Lip måråstam gå ájádallap gåktu dát máhttá sierraláhkáj vahágahttet boahtte buolvav. Mij, gudi åvdåstip sáme álmmukválljim orgánav, miján la åvdåsvásstádus vuosteldit dasi ja javllat dát ij la dåhkkidahtte, valla dát åvdåsvásstádus ij la dåssju mijá.
Duohtavuoda- ja såbadimkommisjåvnå ásadibme l læhkám riek ájnas ássjen Sámediggáj åvdep ájgegávdan ja dán ájgegávda galggá kommisjåvnnå buktet diedádusáv Stuorradiggáj. Sæmmi Hållamfriddjavuodakommisjåvnnå buktá ietjas bargov Stuorradiggáj. Goappátjagá kommisjåvnå li dán rádjáj gullam subttsasijt ja vásádusájt sáme sebrudagás, sij subtsasti gåktu li sámijt bilkkeduvvam ja badjelgehtjaduvvam. Sámedigge vuorddá dát sjaddá tiebmán dáj diedádusájn, ja sihtap dan diehti ávttjit sihke Stuorradikkev ja ráddidusáv gulldalittjat sáme sebrudagá subttsasijt.
Sáme álmmuga dárbo ja visjåvnå boahtteájggáj, ja dálásj hásstalusáj tjoavddusa, hæhttup ietja definierit. Miján la riektá álmmugin definierit boahtteájgáma. Sámedigge orgádnan åvdås sáme jienav, dat buktá politihkalasj máhttelisvuodajt ja tjoavddusijt buoremussan sáme sebrudahkaj. Dasi gullu aj dåbdåstus jut miján la dárbulasjvuohta buorre ja guovtebelak vieledus aktisasjbarggo oajválattjaj. Le ávvon gå ådå ájgegávda álgon sáme-dáro aktisasjbarggo la nanniduvvam ja vuododuvvam lágan rádudallamvælgo baktu, mij guosská gájkka vuona oajválattjajdásijt. Dav mierredij Stuorradigge árabu dán jage, ja dasi lij gasskapolitihkalasj avtamielalasjvuohta Sámedikken. Rádudallama sihkarassti sáme vuojno sjaddi oassen mærrádusprosessajs, ja sjaddá buorebu mierredimvuodo. Dát la gájkajda buorren.
Dáj bágoj sávav mån gájkajda buorisboahtemav Sámedikke rahpamij.
Ådå válljiduvvam ja ådåsis válljiduvvam ájrrasijda sávav mån buorisboahtemav ájnas ámmádij.
Jubmel buorissjivnnjedis Gånågisáv.