Gieres gájka, mån sávav dijájt buorisboahtem Áltáj ja Sábmáj. Dát la guovllo mav diehtep adnep dåbddusin dagu sáme bájkke rikkis histåvråjn ja guhkes sáme årromijn.
Lip tjåhkanam konferánssaj sáme åhpadusfálaldagá manna le moadda hásstalusá. Ja juohkka láhkáj máhttá liehket hásstalus dahkat sajev sáme åhpadussaj gå dat gájbbet ietjá dagojt ja bargov gå dáttjaskåvlåjn ietján, sierraláhkáj organiserijma gáktuj.
Ja åtsådallama dáv vuosedi tjielggasit. Gåktu mij organiserip dav fálaldagáv la moatten láhkáj være jali ikke-være sámeåhpadussaj. Ja diedádusájs diehtep at vuohke gåktu fálaldagáv ásadip vájkkut ålov mánáj ja oahppij sámegielakvuohtaj. Dát gájbbet ålov ienep plánimav ja diedulasjvuodav mánájgárddeæjgádijs ja skåvllåæjgádijs gå ietján.
Sámegielåhpadusá organiserim ij la ájnna mij bájnná sámeåhpadusáv. Mijá vuohke gåktu barggap åhpadusá sisanujn dahká dav sæmmi. Ja ávon lav aj gå dálla lip konferánsav dahkam mij jur dav giehtadallá ja galggap aj muhtem buojkulvisájt gullat dan hárráj.
Dear all, there are two persons I would like to especially wish welcome to this conference. I hope you all give Director of Education for the Eskasoni School Board Elizabeth Cremo a warm welcome. She will share their work in transforming a school system. Bosul og uptjiássi.
Nubbe ulmusj gev sávav buorisboahtem le rektor Sáme joarkkaskåvlån Kárásjjågån, Synnøve Solbakken Harkönen. Sån la dájt maŋemus jagijt barggam skåvlåv sámájdahtátjit ja dálla l Sáme Joarkkaskåvllå Kárášjågån oadtjum dåhkkidimev WINHEC:an. Mån lev mihá dát bargos ja ávvudaláv gå besav mañebuj gullat dan birra.
Sæmmi láhkáj gieres gájka, sávav gájkjda buorisboahtem. Suohkana, skåvlå, skåvllåæjgáda ja åhpadiddje. Diedáv dij duosstobihtit hásstalusájt juohkka biejve ietjada bargon, åhpadiddjevádno ja oahpponævoj vánesvuohta li juoga mav gájka vásedihpit ja dij diehtebihtit mij la ájnas oahppij oahppamij juohkka ja gæjto biejve.
Hásstalusá li dal moadda, ja dajt iejvvijma aj prosessan ådå åhpadusláhkaásadimijn mij dálla Stuorradikken mierreduváj. Sáme mánáj rievtesvuoda ja rámma sámegiela åhpadussaj ådå lágan ja rievtesvuoda sámegiela åhpadussaj la sæmmi láhkáj gå åvdep lágan. Dat la duodalasj la sihke munji ja moaddásijda dijás gå sámegiela åhpadibme moatten láhkáj joarkká sæmmi bálgáv dagu åvddåla váni makkirak substantijvvalasj dagoj nannitjit sámemánáj rievtesvuodajt ja såjtijs ájnnasabmusin, sijá máhttelisvuodajt ållåsit sámegielagin sjaddat.
Sæmmi båttå diehtep jut prognosa sámegielagij låhko binnu 60 prosentajn, ja diehtep aj moattes ierit válljiji sámegielåhpadusáv jail gahttji ierit dat åhpadusás duon dán siváj diehti, duodden dasi de vádnuni oahpponævo, ja aj åhpadiddje vájlluji. Ajtu ep rat ålov sáme mánáj birra diede, duola dagu ep rat majdik diede sáme mánáj psykososiála oahppambirrasij birra. Mån lav ávon gå Mánájoahttse dættot vádno diedojt mánáj dile birra mijá sebrudagán ij la guoddelis dille ja dav hæhttup rievddat.
Duohtavuoda- ja semadimkommisjåvnå rapportta mijájt duodast alvosvuodav, ja ráppårttå vuoset låsså, alvos vásádusájt ja subttsasijt boasstotvuoda birra miehtá rijkas mij guosská sámegielåhpadibmáj. Mån lågåv ráppårtås:
«Fortellingene dreier seg ofte om vanskelige erfaringer med skole og internat. En fortelling om en skole uten samisk innhold, og i noen tilfeller med voldsbruk mot foreldregenerasjon eller har selv opplevd vold fra lærere og medelever, hatefulle handlinger, voldelig mobbing eller hets fra medlever. Det er det flere eksempler på helt frem til nåtiden.»
«Det er rimelig at disse erfaringene reduserer tilliten mennesker har til skole- og utdanningssektoren.».
Loabagis ja Ruñgus gullap juhte sáme oahppe biejaduvvin dasi mij gåhtjoduvvá sierra klássaj. Skåvllå ja suohkan mierredij máná lidjin "evneveik" ja sihtin sáme mánájt rádjat almulasj skåvllåj gånnå lidjin da evneveike nav maŋet gå 60 ja 70 jagijn sinna. Inger Tjihkkom javllá návti ietjas åtsådallamij birra: bátsin háve ma e máhte buoreduvvat. Nuppástuvvat ja vájveduvvat mánnán, tjuovvu ålles iellemav.
Da alvos subttsasa majt kommisjåvnnå le midjij gájkajda vaddám, galggap vuosstáj válldet, dåhkkidit ja háldadit ja maŋen válldet gå såbadime vuoksjuj barggap. Valla, kommisjåvnnå ij huoman subtsasta dåssju vierrevuodav. Sitatet.
“De inntar ikke en offerrolle. Kampmotivet er fremtredende. De har strevet og kjempet for egen eller barnas identitet, språk eller verdighet» «Fortellingene vitner også om mot, lojalitet og kjærlighet til egen bakgrunn. På tross av omfattende press mot samisk språk og kultur har samene i Spansdalen mobilisert motstand mot fornorskning og bidratt til språklig og kulturell revitalisering.»
Gieres gájka, Mån njuorranav gå guláv dajt subttsasijt dárojduhttema birra ja dán aktijvuodan subttsasijt tjadnum skåvlåjda. Ja duodaj ietja dåbdåv ja njuorranav gå kommisjåvnnå låhpat ájádusáj gieresvuoda, åskåldisvuoda ja duosstelisvuoda birra mobiliserit dárojduhttema vuosstáj ja sávadusájn ælládahttemis gielas ja kultuvras. Dav dagáv jur dan diehti gå gå dat åvddånbuktet muv ietjam ájggomusájt gielalasj ja kultuvralasj ælládahttemij vuojnáv moaddásijn uddni. Dáv dan diehti gå mij iesj dav gieresvuodav, duosstelisvuodav ja værddogisvuodav guoddep. Ja mij joarkkep jur dáv åvddålijguovlluj – juska sáme skåvlån ja sáme åhpadusán ij la dat sadje mij galggá.
Dan baktu de tjielggasit vuojnáv gæjnov vijdábut sáme skåvllåj. Uddni mån Máhttodepartementa politihkalasj njunnjutjijn tjåhkaniv gæhttjalittjat dav gæjnov gávnnat. Muv sáhka dán tjåhkanimen lij juska ejma guorrasa ådå åhpaduslága nana, ja gå la dal boahtám buorre sáme stuorradiggediedádus rekrutterima ja máhtudagá birra, ja gå la boahtám duohtavuoda- ja semadimkommisjåvnå rapportta dárojduhttema birra, de viertti gájkka dat dahkat ådå ájgev åhpadussaj sámegielan ja sámegiellaj Vuonarijkan. Dát viertti buktet ådå ja buorep ájgijt. Gåktu lav moaddi moalgedam fáhkaođasmahttembargon ja ådå oahppoplánaj - Miján la nav ållo mav máhttep fállat, miján la nav ållo majt máhttep vaddet.
Ja de báhtsá gatjálvis gåktu galggap jåksåt ådå ulmijt ja gåktu dal boahtte lávkev lávkkit. Ja de vat moattov udnásj konferánssaj. Sámedigge l dijáv tjoahkkim gå lihpit ájnas oassevállde sámegiela åhpadusán. Ja mån diedáv dij lihpit gárvvása, ja sihti bargov dahkat - valla soajttá liehket hásstalus ájgev, máhttelisvuodajt ja gávnnat barggovuogev jali máhttelisvuodav åvddånahtátjit sáme skåvlåv, valla ihkap ienemusát gássjel le sáme åhpadusfálaldagáv åvddånahttet gå jur sáme åhpadus ij la buoragit gåvvidum.
Ja vuosedav muhtem buojkulvisájt didjij. Nasjåvnålasj dásen, gå sáme skåvllå birra giehttop de álu javllap mij vierttip barggat, jali implementerit sáme árvojt ja prinsihpajt. Fáhkaådåstuhttema aktijvuodan galggap doarjjot sáme sisano implementerimav oahppoplánajda. Sámi sisadno máhttá liehket sihke implisihtta ja eksplisihtta, ja álu la árbbedábálasj máhutdagá birra sahka ja makkir sadje árbbedábálasj máhtudagán le skåvlån.
Ja mij la dal dát? Uddni ij la mujna makkirik åtsådimvælggogisvuohta muv duodast boahtte tjuottjodusáv, valla jáhkáv ållo gaskostibme ja åhpadus mij la sámeskåvlån dáhpáduvvamin, la ienemusát vuododuvvam dan nanna majt åhpadiddje ietja li vássedam bajássjattadijn - dan nanna majt mij guoddnep sáme máhtudakvuodos: sáme vuorrasa, mijá sebrudahka, mijá familja ja mijá dábe juohkka dilen. Máhttep javllat at åhpadibme sáme sisanos la åtsådallam mav åhpadiddje ietja guoddá. Dat la diedon buorre.
De tjuolma mij de badjáni le gåktu galggap sajijdahttet jur dav bájkálasj máhtudagáv gå rámma sáme mánáj åhpadibmáj le biejadum nasjåvnålasj dáses ráddidusás, stuorradikkes ja Sámedikkes.
Gå duosstop gatjálvisájt mij la sáme sisadno åhpadimen, ma li sáme árvo ja prinsihpa ja gåktu galggap sáme sisanov oahppoplánajn tjielggasin dahkat, de lip dahkam bargov Sámedikke bieles mij la ienep gå oahppopládnabarggo ja oahpponævobuvtadibme.
Buojkulvissan la Sámedikke mánájgárddeprosjækta SáMos gånnå lip oadtjum juogeduvvam ja åvdeduvvam sáme mánájgárdijt ja sijá barggodilev. Dán prosjevta milta lip gæhttjalam hábbmit pedagåvgålasj prinsihpajt ja viehkedit dutkamijn ja girjálasjvuodajn mij máhttá nannit sáme åhpadusáv mánájgárdijn.
Sæmmi båttå lij miján barggojuogos mij le tjállám rápårtåv man namma le Aktisasj árvvovuodo ja badjásasj prinsihpa mánájgárddefálaldagájda ja skåvlå åhpadussaj ålles Sámen. Dav lep dahkam jur dan diehto gå Sámedikken ij la dåssju sávvamus valla aj vælggogisvuohta åvdedittat ja tjielggit mij la sáme åhpaduspolitihkka Vuonarijkan, aktijsasjbargon Sámedikkij Svieriga ja Suoma biele rája. Mij vierttip buktet vásstedit ma li sáme árvo ja prinsihpa, mij hæhttup vásstedit gåktu sihtap åhpadus sáme skåvlån galggá ja bierri liehket.
Duoddan dasi lip almodam rappårtåv Gievras giellaåhpadimmodellaj birra. Dát rapportta máhttá liehket vædtsagin dádjadittjat gåktu sámeåhpadusá organiserim mánáj sámegielakvuodav vájkkut. Dáv aj sáme-fága oahppoplánaj hárráj
Danen la mujna ájnas sáhka didjij jut Sámedigge - mij la nasjåvnålasj álmmukválljidum iemeálmmukparlamænnta, mij sáme álmmukjienav háldat - la nasjonálasj oajválattjajn ja skåvllåæjgádij vælggogisvuohta gulldalit Sámediggáj ja duosstot dav majt sáme álmmukválljidum orgádna sihtá javllat sámegielåhpadusá birra ja dan skåvlå birra mav hálijdip sáme mánájda dahkat.
Dat merkaj Sámedigge ij dåssju galga liehket oassen konsultasjåvnåjs jali oahppoplának mierrediddje. Mij galggap liehket premissavadde sámeåhpadussaj. Muv ulmme le at Sámedigge galggá tjielgga jienajn dáv bargov dahkat, ja dat barggo majt lip dahkam de doajvov dát máhttá álggon liehket.
Jus galgav dán seminárraj ja dán oassálasstemij dålkkut, de jáhkáv moattes ietja ájggabihtit siegen liehket sáme skåvlåv åvddnånittjat ja ietjasa bájkálasj sebrudagán åvddånahttet jur dijá skåvlåv. Ja buorep vuodo ja álggi ij galla gávnnu.
Jusska nasjonálalattjat le gájbbediddje rievddadusájt dahkat mij sihkarasstá at jåksåp ulmijt, de la dánne uddni sáme skåvllåsuorgge mij duodaj sihtá ja hálijt dahkat bargov, mij sihtá duodaj åvddånit, mij sihtá liehket siegen nannimin mijá sáme oahppijt gudi mihát åvdedij ietjas sábmelasjvuodav, gudi dåbddi ietjasa sábmen, gudi jasskavuodajn oassálasstij sáme sebrudakiellemij, gudi diehti gudi mijá mátto ja lidjin dáppe mijá åvddåla, gudi guoddi joarkkij gielama boahtte buolvvaj, gudi diehti at hæhttu gåhttjot nuppijt gáhttit åvdås nijbev ednamij tsåkkå jali slieppi báhkka tjátjev. Gudi åvddånbukti sáme kultuvrav ja sebrudagáv juohkka láhkáj ja friddjavuodajn bálggáv dahki ællasisá dan nanna. Ja jus kánnu ájnnasabmusin, le at sáme oahppijn le jasska ja vuogas psykososiála oahppambirás.
Dájna ulmij ja niegoj la Sámedigge dijáv diehki gåhttjum. Mån gatjádiv álgon gåktu dal galggap dahkat sajev sáme åhpadibmáj juska dal hásstalusá lij stuore. Dat sæmmi gatjálvis la mujna Sámediggáj.
Gåktu galggá Sámedigge viehkedit praksisav, gåktu máhttep skåvllåæjgádijt doarjjot. Gåktu val sáme profijllaskåvlåv dahkat? Sámediggáj sjaddá dát konferánssa vuodon ietja bargguj mij boahtte jagijt gå sáme mánáj åhpadusáv åvdedip.
Da li stuorra gatjálvisá, valla jáhkáv nahkap dajt vásstedit. Gå uddni galggap gulldalit lagábuj buojkulvisájjs dassta mij dáhpáduvvá bájkálattjat skåvlåjn Kárásjjågån, Kanadan ja ietjá bájkijn ma dákkir vejulasjvuodav vuosedi. Gå vissásit diedáv, moatte sajijn Sámeednamin ihkeva buorre barggo dagáduvvá, de bivddiv dijáv dán bargguj sebratjit. Mån gåhtjov dijájt divnajt dagátjit ådå ájgev, ådå dilev åhpadussaj sáme mánájda.
Gijtáv berustime åvdås.