Gieres gájka, fáhkabargge, háldadus, rektor, guosse ja iehtjáda.
Ávon la munji gåhtjoduvvat ådå åhpadusjage rahpamijda dáppe Sáme Allaskåvlån. Lav dánna læhkám moaddi, valla huoman la hávsske boahtet dijá lusi gájkajda dánna, sárnov buoris ja varrudagájt buvtáv Sámedikke bieles, ja sierralahkáj studentajda.
Mån lav, gå dal lav læhkám dákkir rahpamijn åvddåla dádjadam at mån galgav studentajda vaddet muhtem buorre rádev ja bágov didjij dan aktijvuodan. Ja dav galgav dahkat juska muv ráde la viehka klisjé.
Liv Inger Somby/Sámi Allaskuvla
Mån lidjiv studænntan Tråanten / Roandema universitehtan. Gå de gidáduváj – lij dat jahke mån dievddiv 24 jage ja muv lusi bådij panijkka. Riekta ja almma panihkka ja mån ussjoliv:
Mån lav 24-jagák ja majt lav ietjam iellemin dahkam? Mån lav 24 jagák ja iv la ållim majdik dahkat ietjam iellemin ja ælla ga plána majt ájgov dahkat ietjam iellemin ja iv ga diede majt ájgov dahkat gå stuorov.
Uddni diedáv, dat lej dat giehtos midtlivskrise mij bådij. Muv lunna badjánij duodalasj dåbddå at mån juo lidjiv nav boares, ja 24-jáhkásattjan ij gal dåhkki plánaj dagi viessot. Majt dal mån galgav sjaddat gå mån stuorránav? Mij la muv pládna?
Uddni, de tjajmádav, valla dalloj dåbddåjiv almma ja duodalasj midtlivskrise. Ja gå ruoptus dan ájggáj gehtjav, de lav dádjadam ahte vajálduhttiv viessot dál ja dás. Mån jáhkkiv viessom/iellem le juoga mij dáhpáduvvá boahtteájgen, ja studierim le juoga mij la gárvedibmáj viessomij ja iellemij mij álggá boahtteájge. Vajálduhttiv iellemis dál ja dás ja jáhkkiv at mujna gal hæhttu pládna liehket
Ja dan iellemin mij de vuordij boahtteájgen, de galgav ietjam realiserit. Valla majt dal gå ællim plána jalik majdik.
Midtlivskrise dat vásij, ittjiv fállskjemajn gáhpa girddes, ittjiv gåjt mannagoade væráldav birra jalik ietjá suohttasij dagá. Joarkiv guoradimes dav bálggáv mij lij muv åvdån dalloj, ja maŋutjissaj lidjiv masteråhpadusáv ållim.
Gå ruoptus gehtjav, de vuojnáv galla mujna l buoragit mannam, mån jáhkkiv mån lidjiv láhppum dán væráldin gå ællom plána mujna. valla oahppiv ja ájn vil åhpav ahte iv állu máhte viessot dál ja das.
Galggabit diehtet, mujna vilá uddni jearaldahka, majt sidáv ietjam iellemijn, majt galgav sjaddat gå stuorránav.
Ja politihkkárin, majt galgav dahkat politihka maŋŋela? Man guhkev máhtáv politihkan liehket? Le gus ávkke dat muv bacheloras ja masteris politihka mannela?
Hálijdij gus barggovadde soabmásav gut la politihkajn barggam manga jage ja gut ij buvte ietján gå ber hållat?
Juo, mujna li vilá moadda gatjálvisá ja vásstádusájs la vádno - ja sidáv tjuottjodit ahte lav, 34 jáhkásattjan, vássedam 30 jagekrise, 40 jagekrise ja 50 jagekrise – ja dat manná buoragit.
Dajnas, muv hålla ja åtsådallama majt dijájn uddni juogáv, li sæmmi båttå mujttádussan allasim. Mujte val at iellem dat dáhpáduvvá dálla, ja ájggomusá li buore, valla iellem ij álge esski gå mij divna «stuorránip». Iellem ij álge esski gå la bachlorav ållim ja iellem ij la juoga mij gullu boahtteájggáj. Ealan uddni, dál ja dás nav gåk Ailuhasj jávllá. Danen, biedjit mujttuj at studieájgge la aj oasse iellemis.
Mun vijsesvuohta la viehka klisjea, valla klisjea lij ham jur klisjea jur dan diehti gå mijájn la dárbbo dajt gullat.
Mån tjuodtjov dijá åvdån, 34 jahkásattjan ja diedáv majt ittjiv diede 24.jáhkásattjan at mån iv la gærggam åhpadusáv gaddtsamis ja iv la ållim oahppamis. Diedáv galgav ruoptus skåvllåjda gadtsatjit ienep åhpadusáv – jusska lahkanisjgoadáv 40 jage.
Mij politihkkára álu ságastallap boahtteájge barggomárnán birra ja makkir fáhkaulmutjijt mij boahtteájgen dárbahip, majt så lik Sábme boahtteájggáj dárbaj barggofámos ja tjehpudagás.
Ja jur dan diehti, daj ságastallamij diehti, lav sámedikkeráden ihkeva ávon daj studentaj åvdås gudi li válljim Sáme Allaskåvlåv oahppobájkken. Dajnas gå diedáv Sáme Allaskåvllå fállá åhpadusájt ja buktá dárbulasj máhtudagáv sáme sebrudahka dárbaj. Ja mij dárbahip dijájt studentajt sæmmi ålov dagu dárbahip sáme allaskåvlåv. Gieres studenta, galggabit diehtet at ålles sámen la ålles barggomárnán mij jur dijájt åhtså, jur dan diehti gå lihpit gadtsam åhpadusáv Sáme Allaskåvlån.
Iektu gehtjadiv rabás virgijt Norgas. Ja åhtsiv danna «samisk» dakkir søkeportalan. Ja de ihtin 580 rabás virge. Vuostasj rabás virgge mij idij lij professorvirgge sámegielan ja sáme didaktihkan - dánna Sáme allaskåvlån.
Ja diján gænna hállo professorijn sjaddán – allit dassta balá. Válde doktorgrádav ja barga professåvrrån sjaddat. Sáme sebrudahka dárbaj dijáv. Ja dajda gudi berusti dassta, de soajttá nubbe rabás virgge miellagiddis: "postdoktor i offentliggjøring og tilbakeføring av samiske arkiv og samlinger", jali, de máhttebihtit barggat Suaja Mánájgárden Snoasan, jali Svaale:in Rørosan. Guokta sáme mánájgárde ma dárbahi sámegielak pedagåvgåjt.
Mån jur javlliv at mij dárbahip postdoktorijt ja professåvråjt ja dij máhttebihtit friddjavuodajn válljit juohkkalágásj åhpadusáv gadtsat, valla almulasj tjiegosvuohta le huoman dat, ahte mån lav stuorámus fan sijájs gudi åhpadiddjeåhpadusáv låhki, lehkusa mánájgárden jali skåvlån. Gájkka oahpposuorgij gaskan lip mij politihkalattjat válljim, goappátjagá Sámedikkes ja Ráddidusás, at åhpadiddjestudentaj rekruttierijmij adnep ienemus ressursajt gå danna le dat vádno mij vájkkut ienemusát sámegielaj ælládahttemis.
Juska mån javlav ahte mån lav åhpadiddjestudentajda stuorámus fan, de ij dat merka ahte dijá gudi lihpit ietjálágásj åhpadusáv válljim, ælla makkirik árvvo jalik dárbo. Mij dárbahip dijájt divnajt.
Muv poenga le at mån sávav vuorbev didjij gudi lihpit válljim sáme allaskåvlåv oahppobájkken. At dav máhttá liehket studænndan dánna juska ij diede makkir la duv pládna boahtteájggáj ja dat la ok. Dujna lij nav moadde vejulasjvuoda. Mån sávav vuorbev Ij dåssju dan diehti gå dijá oahppobájke válljim la ájnas sáme sebrudahkaj, valla aj dan diehti gå Sáme allaskåvllå la ásadus massta ep gávna sæmmilágátjav ietjá sajijn væráldin. Dánna siejnij sissŋelin dij gávnnabihtit máhtudagáv man vuodo le sámegiella, kultuvrra ja sebrudakiellem, dij gávnnabihtit ulmutjijt gudi duodaj rahtji sáme sebrudakåvddånahttema åvdås juohkka láhká, ja gænna tjiegnalis tjiehpudahka sámevuodas.
Studænntan de sávav dån ávkástalá dát máhtudagás ja dajs ulmutjijs ja dajs vejulasjvuodajs- da li resursa ma bukti ådå perspektijvajt ja ienep oahppamav man vuodon le dakkir majt ep gávna ietjá sajijn dán ednamin.
Ja jur dát dahká nav vaj Sáme Allaskåvllå la Sámedikke ájnnasamos aktisasjbarggoguojmijs, ja dat aktisasjbarggo la læhkám buorre - ja mån sihtáv javllat mij lip vuorbástuvvam ållo ájnas bargujn dájt manemus jagijt.
Mån låhpadav dajna, at sávav vuorbev ådå rektoráhtaj ådå ja ájnas rållaj dánna Sáme Allaskåvlån, ja sidáv dættodit Sámedigge galggá joarkket buorre aktisasjbargov ja mij galggap dahkat majt máhttep vaj Sáme Allaskåvllå vuorbástuvvá juohkka láhkáj ja ådå ulmijda jåvsådittjat. Sáme sebrudahka dárbaj sáme allaskåvlåv, valla ienemusát de dárbahip dijájt studentajt gejda sávav gájkka buorev boahtte låhkåmjage.
Sjaddus de boahtte åhpadusjahke buorren dijájn divnajda – valla mujte eallit uddni, dálla ja dánna. Gijtáv.