Gieres gájka
Uddni ávvudallap Knut Hamsun joarkkaskåvllå l 50 jage vuoras.
Sæmmi båttå ådå kapihttalav rahpap: Skåvllå sjaddá julevsáme ressurssaskåvllå ja ådå namáv oadtju. Udnásj biejvve l viek ájnas – ij dåssju Hábmerij, valla ålles Nuortta-Sálltuj ja julevsáme sebrudahkaj ja navti midjij gájkajda.
Gå Vivian Aira validij stuorra prosjæktaj mij la Hamsuna románav Markens grøde ådå láhkáj tjállet, de tjállá vas julevsámijt ietjasa duobddágijda. Suv versjåvnån la Isak románas sábme. Ålles Aira prosjækta la muv mielas nanos dekolonisierijiddje ja dåjmalasj dahko mij duolli viek låsså noadev mij miján la aktisattjat dárojduhttema diehti.
Munji l ådå namma mij uddni almoduvvá aj nanos dáhpádus mij boahtte ájgijda hiehpá. Návti vuoset boahtte 50 jage ájggu barggat aktan dajna mij galggá skåvlå dahkamusá guovdátjin.
Vihttalåk jagij tjadá la dát skåvllå juo læhkám sadje oahppamij, aktisasjvuohtaj ja åvddånibmáj. Dáppe li oahppe buorre láhkáj oahppam, valla soabmásijn lisj dávk læhkám vájvve aj. Udnásj biejvve merkaj ådå álggo. Dálla oadtju skåvllå ådå ájnas dahkamusáv: Liehket vissjalis fábmon julevsáme giela ja kultuvra åvdås, ja ressurssan ålles fylkaj. Gå nuora bessi oahppat birrasin mij sijá kultuvrav dåhkkit ja nanni, de ep dåssju sijá boahtteájggáj investieri – investierip ålles sáme sebrudagá åvddånibmáj.
Dát la viek ájnas udnásj biejve. Sámegiela li UNESCO listan ájteduvvam gielajs, ja julevsámegiella l ienemus ájteduvvam gielaj gaskan. Gå Knut Hamsun joarkkaskåvllå dálla sjaddá julevsáme ressurssaskåvllån, de skåvllå válldá åvdåsvásstádusáv mij jåkså viek dåbbelij klássalanjájs. Skåvllå guoddá julevsáme gielav, identitiehtav ja histåvråv – ja råvijt tsieggi kultuvraj gaskan.
Joarkkaskåvlå dagu dát la viek ájnas Nuortta-Sálto åvddånibmáj. Nuora bessi almma láhkáj válljit, ierit jåhtem binnu ja bájkálasj máhtudahka tsieggiduvvá. Gå skåvllå dálla oadtju sáme ressurssaskåvllå stáhtusav, de nanniduvvá dan roalla sebrudaktsieggijiddjen. Dat sjaddá bájkken gånnå sáme giella ja kultuvrra ij dåssju suodjaluvá – valla åvddånahteduvvá ja juogeduvvá.
Rektåvrrå Lisbeth Øgsnes javlaj nav tjábbát NuorttaSálto Avijssaj bårggemáno 12. biejve: Skåvllå l læhkám ådå ájádusáj ja innovasjåvnåj akterra. Jur dáv tjehpudagáv ietjas ådåsmahttet la mav uddni ávvudallap – ja danen bessap åvddålijguovlluj gehtjadit sihke mihásvuodajn ja doajvojn.
Ressurssaskåvllå sjaddá viek ájnas ladás ålles julevsáme oahppobálggán – mánájgárde rájás gitta universitiehttaj. Dán vahko l ráddidus diededam skåvllå galggá stuoves ruhtadimev stáhtabudsjehtas oadtjot. Dát la viek buorre, ja Sámedikke bieles ájggop bærrájgæhttjat dát juollodibme bissu oajvvadusá rájes gitta Stuorradikke mærrádussaj. Sidáv Nordlánda fylkkasuohkanav rámpodit gudi li tjadádam gålmåjahkásasj pilåvttåprosjevtav man boados dálla sjattaj vuostasj julevsáme ressurssaskåvllå. Dálla l ájnas dát skåvllå ressursajt oadtju ja navti aj fámojt dáv rållav ållåsit dævdátjit.
Stuorra gijtto aj skåvlå jådediddjijda, åhpadiddjijda, barggijda, oahppijda ja æjgádijda. Dij ietjada berustimijn ja sávresvuodajn lihpit dáv sisanov ælládahttám. Mihá ja ávon lav dijá bargo diehti, ja dan buorre åvddånime diehti mij dálla l sáme åhpadimen.
Udnásj biejve galggap aj guddnedit sijájt gudi álgov dahkin mij guosská sáme vidjurijda skåvlån. Dánna sidáv sitierit Karl M. Paulsen dagu l giehttum Svein Lundaj girjen Samisk skolehistorie:
«Sijdan Tjierrekluovtan juohkkahasj sámástij. Sæmmi lij Måsken aj vuostasj jagijt gå dåppe skåvlåv vádtsiv. Dåppe lidjin dåssju sámegielak åhpadiddje. Elin Urheim lij muv vuostasj åhpadiddje. Sihke sån ja suv boaddnje Mikal, sámástijga oahppijda, sihke asstoájgen ja klássan. Sæmmi aj Kaia Kalstad, guhti lij sadjásasj nágin gaskav, ja nágin åhpadiddje vil gejt mujtáv: Magnar Kintel ja Ivar Urheim.»
Dán skåvlån sihke Kåre Tjikkom, Anders Nystø ja Erling Urheim dahkin viek ájnas bargov julevsámegiela åvdås. Álu ájádaláv man duosstelisá dá nammaduvvam ulmutja sitáhtan lidjin, ja man duosstelisá nav moaddása li gå mánájgárdijn, skåvlåjn, joarkkaskåvlåjn ja universitiehtajn barggi váj vuodov biedji váj boahtte buolva galggi gielama guoddet boahtteájggáj buoremus láhkáj.
Vuorbbe biejvijn!
Nordlánda fylkkaráde jådediddje Svein Øien Eggesvik, sámedikke presidænnta, rektåvrrå Lisbeth Øgsnes ja åhpadusá ja máhtudagá fylkkaráde Joakim Sennesvik