Sávav Sámedikkev buorisboahtem åskåldis bargguj ja sávav sjaddá ávkken sáme álmmugij ja ájtteklánndaj. Sámedigge le ájnas doarjjamákse hábbmimin mijá aktisasj sebrudagás. Bargo baktu le Sámedigge oassálasstám vaj sáme kultuvrra, giella ja sebrudakiellem le oadtjum nannusap ja tjårggidum dilev. Sámedikken le riek ájnas sebrudakdoajmma. Le ájnas guládallamguojmme gå stáhta oajválattja hábmedi ietjas sámepolitihkav. Rádádallamvuogij baktu le guládallam Sámedikke ja oajválattjaj gaskan oadtjum struktuvralasj hámev, ja moadda departementa uddni álu guládalli Sámedikkijn. Navti barggi Sámedigge ja oajválattja aktisattjat gávnatjit buorre tjoavddusijt boahtteájge hásstalusájda. Dát la ájnas tjårggitjit vaj sáme jiedna gullu, ja tjårggitjit vaj oajválattjajn li buoremus vuodo mærrádusájda. Návti le aj bájkálattjat. Sámegiela háldadimguovllo lassán. Guovllo le stuoredum ådå suohkanij, maj Sámedigge le aktisasjbarggosjiehtadusájt ásadam. Aktisasjbarggosjiehtadusájn li aj ájnas doajmma tjårggitjit vaj bájkálasj ja guovlulasj oajválattja hiebadahtti ietjas sáme viesádijda. Sebrudahka rievddá, aj álggoálmmugijda. Uddni moadda sáme årru stádajn ja stuoráp sajijn. Sihke ájnegis sábmáj ja sáme giellaj ja – kultuvrraj le ájnas dáv åvddånahttemav duodaj válldet. Buorre sámegielåhpadibme skåvlåjn le ájnas – vájku le Kárásjågån jali Biergunin. Ájnas le aj æjvvalimsajij gånnå sáme álmmuk máhttá adnet gielajnis ja kultuvrajnis. Råmsån li oadtjum aktisasjbarggosjiehtadusáv Sámedikke ja Råmså suohkana gaskan mij hiebadahttá buorre ålgoldisævtojt sáme álmmugij Råmsån. Mån diedáv Sámedigge aj guládallá ietjá stádasuohkanij máhttelis aktisasjbarggosjiehtadusáj birra. Máhtudahka laset diedulasjvuodav ja dádjadusáv. Gávnnuji vilá moadda jahto sámij birra, ja åvdeduvvi rabjas ságastallamijn sámij riektáj birra. Gå sáme jiedna gullu sebrudakságastallamin, de dát vuostelt jahtodahkamav, laset gájkkásasj diedov sámij dile birra ja hiebadahttá buorre guládallamij. Sámedigge, belludagá Sámedikkeválgan ja organisasjåvnå, li oassálasstám vaj sáme jiedna nannusappot gullu almulasj ságastallamin. Ájnas le aj rámmpot sáme dájddárijt ja kulturåvdåstiddjijt dan bargo diehti majt dahki nannitjit sáme identitehtav. Sij oassálassti vaj gájka oahpásmuvvap, ja mihá sjaddap, dán åsijn mijá kultuvras. Sáme filma, musihkka ja ietjá åvddånbuktemvuoge li ájnas dåjma lasedittjat diedulasjvuodav ja dádjadusáv sáme kultuvras. Giela li aj ájnas oase mijá aktisasj kulturárbes. Ja sámegiela li ájnas kultuvrraguodde. Moadda sáme vilá noadev guoddi gå ælla iednegielas oahppam mánnávuodan. Dan diehti le ájnas hiebadahttet vaj da gudi sihti gielav oahppat, oadtju dav máhttelisvuodav. Ávvudahtte le gå sáme giellaguoradallam jages 2012 vuoset barggo ælládimijn le ávkken. Oajválattja dættodi ælládibme sámegielajs galggá vatteduvvat buorre dilijt. Dát dagáduvvá duola dagu gåtsedimijn dåjmajs sámegielaj doajmmaplánan. Valla ælládibme ij dåssju mærrádusáj baktu boade. Moadda rahtjalis ulmutja li iellemájgev barggam nannitjit sámegielajt – ja sijá rahtjamusájt ep nagá merustit. Gå ienep nuora adni oarjjelsámegielav ja julevsámegielav, de vaddá dårvov boahtteájggáj aj dájda gielajda. Aktisasjbarggo daj ietjá nuorttarijkaj ja Ruossjajn le ájnas oaggitjit jasska boahtteájgev boahtte sáme buolvajda. Dan ásadum aktisasjbargo baktu sameminisstarij ja sámedikkepresidentaj gaskan Vuonarijkan, Svierigin ja Suoman lip oadtjum vuogas åtsådallamijt. Sámedigge oassálasstá álggoálmmukgatjálvisájt ássjen dahkat Arktalasj ráde ja Barentsaktisasjbargo baktu. Aj rijkajgasskasattjat tjadát Sámedigge ájnas bargov nannitjit álggoálmmugij riektájt. Sámedikke barggo boahtte niellja jage duostoduvvá stuorra vuorddemusáj. Diján li moadda ájnas dahkamusá åvdålin. Mån åskeldav Sámedigge sjaddá tjoavddet dahkamusájt ávkken sáme álmmugij. Buorissjivnnjádus Jubmel Sámedikke bargov ja dajna sárnov giehttjit Sámedikkev rabádum.