Kronihkka: Majt máhttep oahppat da gålmmå áttjak åhpaduvvam oarjjelsáme åhpadiddjijs

Kronihkka tjáledum sámedikkerádes Mikkel Eskil Mikkelsen (NSR).

Gålmmå vuodoskåvllååhpadiddje li dal tjadádam oarjjelsáme åhpadiddje åhpadusáv, ja da li buorre ådåsa. Juska la dat imálasj jut mij jagen 2024 ávvudallat vuostasj åhpadiddjijt ma li tjadádam åhpadusáv. Dat vuoset jut fálaldahka le ja la læhkám rassje ilá guhkev. Mij hæhttup dan diehti rahtjat sáme åhpadusá ålgoldisævtoj.

Ålles sáme sebrudahka ávvudallá aktan daj gålmmå åhpadiddjij studentaj. Sijá åhpadus la vásstádus alvos dárbbuj ja la vuodo oarjjelsámegiela ælládahttemij. Vuorbbe sidjij gájkajda sijá ájnas åhpadusválljimijn.

Juska vierttip ájádallat manen mij vilá jagen 2024, ávvudallap dáv stuorra dáhpádussan. Manen la dát stuor dáhpádus? Manen li sáme åhpadusmáhttelisvuoda vilá gallegattja ja rassje? Majt dárbahuvvá váj åhpadiddjeåhpadusá válldi studentajt juohkka jage?

Dá gatjálvisá li vijddábut miellagiddisa gå dárbbo sámegielak åhpadiddjijda la histåvrålattjat gaskostuvvam moadda tjuhte jage. Juo jagen 1716 gå báhppaåhpadus vuododuváj Nidaros:an åhpadittjat sáme báhpajt, ja jagen 1826 gå álggo UiT Norgga árktalaš universitehta vuododuváj Trondenes:an dajna ulmijn åhpadittjat sáme åhpadiddjijt. De la imálasj gå mij vilá barggam sæmmi gatjálvisáj ja hásstalusáj uddni.

Universitiehta sihke Nuortta universitiehtta ja NTNU, hæhttuji válldet stuoráp åvdåsvásstádusáv. Nuortta universitiehtta hæhttu joarkket vuododit sáme fáhkabirrasijt, ja NTNU ij máhte vuojŋastit dajnas gå Nuortta Universitiehtan la åvdåsvásstádus. Mij dárbahip jut aktera dagu NTNU sjaddá fáron.

Udnásj åtsådallamij vuodon hæhttup konkluderit jut sáme sebrudakåvddånibme ij la ålliduvvam. Miján la uddni dåssju akta oarjjelsáme virggeåhpadus Nordlándan ja Trøndelagan ja dat la ilá binná. Oarjjelsáme sebrudahka dárbaj ja ánssit ienebu. NTNU:a ándagisádnom sijá roalla hárráj fremrykningsteoria aktijvuodan la buorre álggo, ja vájkkut buorren sijá bargguj.

Madi da gålmmå áttjak åhpaduvvam åhpadiddje dal galggi tjadádit ájnas dagov, hæhttup mij nuppe adnet ájgev sihkarastátjit jut mij vuorbástuvvap vijddásappo. Dav sieradusáv dá gålmmåsa sjaddi buktet klássalanjájda ij máhte goareduvvat. Dan diehti hæhttup oahppat histåvrås ja barggat vaj oarjjelsáme åhpadiddje åhpadus sjaddá diehttelis ja vuorjját.