Álbmotriekti ja riddoávadaga hálddašeapmi

ON konvenšuvnnas siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid birra 1966 (SP), ja erenoamážit artihkalis 27 lea stuorra mearkkašupmi guolásteddjiid luondduvuđđosa suodjaleapmái árbevirolaš mearrasámi guovlluin. 

Konvenšuvnna artihkkalis 27 nannejuvvo ahte olbmuin geat gullet etnihkalaš, religiøsa dahje gielalaš minoritehtaide ii galgga biehttaluvvot riekti hárjeheamis iežas kultuvrra, iežas oskku dovddadeamis ja meanuin, dahje geavaheamis iežas giela. Álgoálbmogiid ektui guoská artihkal 27 maiddái ávnnaslaš kulturbargui ja árbevirolaš ealáhusdoibmii eana- ja luondduresurssaid geavahemi oktavuođas. Mearrádus suodjala maiddái sisbahkkemiid vuostá guovlluin maid álgoálbmogat geavahit árbevirolaš ealáhusbargui.

Geavahuvvojit ollu eavttut árvvoštallat ahte rihkkot go doaibmabijut SP-27. Dat leat:

  1. Mearrádusaid čielggadusvuođđu
  2. Duohta konsultašuvnnat
  3. Dáláš ja plánejuvvon doaibmabijuid váikkuhusaid submi
  4. Proporšonalitehta - doaibmabiju dárbu ja lihkahallama viidodat, maiddái vuoigatvuođaid massima ektui
  5. Váidudeaddji doaibmabijut

Artihkal 27 suodjala árbevirolaš mearrasámi guolástusa nu ahte ođđa areálasisabahkkemat eai galgga dagahit dan ahte guolástus biehttaluvvo dahje ollu loavkašuhttojuvvo sámi guovllus. Jos sisabahkken dagaha ahte ii leat šat gánnáhahtti bargat árbevirolaš ealáhusain guovllus, de dasa ii galgga addojuvvot lohpi. Gierdanrádji lea rasttilduvvon jos guolástus ii šat leat gánnáhahtti nu ahte muhtumat fertejit heaitit sisabahkkemiid geažil. Jos sisabahkkema oktavuođas ii biehttaluvvo/ollu loavkašuhttojuvvo ain ealáhusbargu, de galgá dattetge biddjojuvvot deaddu váikkuhusaide das leat sámi kultuvrii ja ealáhussii mearrádusaid oktavuođas. 

Suodjaleapmi čatnasa dieinna lágiin guvlui maid guolásteaddjit geavahit ja sáhttet go ain čađahit riddo- ja vuotnabivddu maid dál dahket. Danne sáhttá leat sivva ovddidit vuostecealkámuša jos guollebiebmanrusttet lea ráddjen báikkálaš dahje servodatlaš ávkkástallama ja seammás buktán negatiivvalaš váikkuhusaid riddo- ja vuotnabivdui, almmá ahte bivdu lea biehttaluvvon dahje ollu loavkašuhttojuvvon. Dákkár oktavuođas galgá dattetge biddjojuvvot stuorra deaddu riddo- ja vuotnaguolástusa vuhtii váldimii.