Loga dievasčoahkkinášši: 006/24 Duohtavuohta ja soabadeapmi - Olmmošlaš golut
Meannuduvvon Bajásšaddan-, fuolahus- ja oahppolávdegottis.
Ovddasvástideaddji ráđđelahttu: Runar Myrnes Balto
Mearrádus Sámedikki dievasčoahkkimis njukčamánu 6. beaivvi 2024
Sámediggi oaivvilda Duohtavuođa- ja soabahankommišuvdna duođašta bures dáruiduhttinpolitihka ja vearrivuođa olmmošlaš váikkuhusaid. Sámediggi oaivvilda lea buorre vuođđu cealkit ahte dáruiduhttinpolitihkka ja čálgostáhta beahttin lea njuolgga ja eahpenjuolgga dagahan fáktoriid mat ain dál čuhcet sámiid dearvvašvuhtii, eallineavttuide ja eallinkvalitehtii. Kommišuvdna muitala dáruiduhttinháviid birra, ja Sámedikki mielas lea dat buorre doaba čilget daid traumaid ja olmmošlaš váikkuhusaid maid ovttaskasolbmot guddet. Sámi servodat ges guoddá stuora dáruiduhttinvahágiid.
Áššit nu go veahkaváldi ja illasteapmi, iešsorbmenláhtten, vaššicealkámušat, vealaheapmi, eahpeluohttámuš ja gárrenmirkogeavaheapmi sáhttet belohahkii adnot eahpenjuolgga dáruiduhttinvahágin. Internáhttaeallin, čeardadutkan ja mánáidsuodjalusfuolla leat dáruiduhttima fáktorat mat leat dagahan dáruiduhttinháviid. Sámediggi lea válljen ovtta áššái čohkket máŋga dáruiduhttinhávi ja -vahága, daid viidodaga ja noađi dihte oktiibuot min servodahkii. Sámediggi oaivvilda ahte adnojit olu buhtadeaddji doaibmabijut buhtten dihte dáruiduhttima háviid ja vahágiid.
Kommišuvdna čoahkkáigeassá dainna ahte dáruiduhttinpolitihka vahágat álbmogii berrejit dohkkehuvvot álbmotdearvvašvuođahástalussan sámi servodagain. Dasa lea Sámediggi ovttaoaivilis. Seammás dárbbašuvvo eanet máhttu ja buoret ipmárdus historjjálaš traumaid birra maid dáruiduhttinpolitihkka lea dagahan sámi álbmoga dearvvašvuhtii, eallineavttuide ja identitehtii. Dákkár máhttu lea áibbas dárbbašlaš go galgá njulget vahágiid ja eastadit vahágiid boahtteáiggis.
Kommišuvnnas lea čielga ávžžuhus buot servodatoassálastiide maidda sin guorahallan guoská, ahte sis lea alddiineaset sierra ovddasvástádus čoavdit iežaset historjjá ja práksisa. Sámediggi bivdá buot servodatoassálastiid geaidda dát ášši guoská čuovvut kommišuvnna ávžžuhusa.
Kommišuvnna doaibmabidjoárvalusat
Doaibmabidju 4.1: Kommišuvdna guorrasa Cealkinfriddjavuođakommišuvnna (NÁČ 2022:9) árvalusaide doaibmabijuid birra maiguin eastadit vaši ja vealaheami álgoálbmogiid ja minoritehtaid vuostá.
Sámediggi doarju árvalusa. Sámediggi lea ilus go Ráđđehus lea ráhkadišgoahtán doaibmaplána sápmelaččaid vealaheami vuostá, ja čujuha Sábme jállui - Sámediggedieđáhussii dásseárvvu birra (ášši 62/20) ja Sámedikki doaibmaplánii sámevaši vuostá (ášši 20/22). Sámediggi vuordá nannoset áŋgiruššama sámevaši vuostá, dan hámis ahte bohtet ollu doaibmabijut ja ođđa ruđat. Sámediggi čujuha maiddái Cealkinfriddjavuođakommišuvnna ávžžuhusaide viidáset dutkamii.
Doaibmabidju 4.6: Kommišuvdna lea, go lea viežžan persovnnalaš muitalusaid guoskevaš birrasiin, vásihan ahte rávisolbmuide váilu kultuvrralaččat ja gielalaččat gelbbolaš gearggusvuođačoavddus fáhkka, psykososiála doarjagii. Dál lea diekkár gearggusvuohta dušše mánáide. Kommišuvdna oaivvilda ahte lea dárbu sihkarvuođafierpmádahkii birrasiidda maidda dáruiduhttinpolitihkka guoská ja ahte dakkár gearggusvuohta lea erenoamáš dehálaš proseassain mat buvttihit soabaheami.
Sámediggi doarju árvvoštallama. Lea dárbu addit Sámi klinihkkii ja dan vuollásaš SÁNAG:i (Sámi našuvnnalaš gealbobálvalus - psyhkalaš dearvvašvuođasuddjen ja gárrendilledikšu) vejolašvuođaid ovddidit dikšunfálaldagaid sámi álbmogii, vai dat nanne sin barggu earret eará psyhkalaš buozalmasvuođa, iešsoardima ja gárrenmirkogeavaheami eastademiin. Dán ferte dahkat Sámi klinihka organiserema rievdadeami bokte, nu ahte dat čuovvu ILO konvenšuvnna 169 art. 25. Dasto ferte Sámi klinihkka oažžut mealgat eanet resurssaid sihke klinihkalaš bargui ja SÁNAG máhttobuvttadeapmái.
Almmolaš dearvvašvuođafuolahus ii nagot álohii dustet buohkaid dárbbuid. Go olbmot dovdet eahpeluohttámuša almmolaš bálvalusaide dat sáhttá dahkat ahte eai háliit váldit oktavuođa singuin. Danne ferte bargat psyhkalaš dearvvašvuođa buoridemiin dakko bokte ahte hukset vuosttašceahkkefálaldagaid sápmelaččaide geat dárbbašit daid, maiddái sidjiide geat dárbbašit fálaldagaid olggobeale almmolaš dearvvašvuođafálaldagaid.
Doaibmabidju 5.1: Oassin Stuoradikki hálddašeami bearráigeahččamis berre álggahuvvot guorahallan váilevaš doibmiibidjama minoritehtapolitihkalaš suorggi mearrádusain.
Doaibmabidjoárvalus meannuduvvo oktasaččat pilára 5. áššis Njuolggadusaid doibmiibidjama birra. Sámediggi vuordá dán oktavuođas kártejumi das man muddui sápmelaččaid vuoigatvuođat, sihke Norgga lága ja álbmotrievttálaš geatnegasvuođaid mielde, čuovvoluvvojit dearvvašvuođa- ja sosiálasuorggis. Dat guoská ovdamearkka dihte sámi pasieanttaid vuoigatvuhtii dásseárvosaš dearvvašvuođafálaldahkii, mánáid vuoigatvuođaide mánáidsuodjalusas, ja vuoigatvuođaide sápmelaččaide geat leat gillán veahkaválddi ja illasteami. Kártejumis ferte maid geahčaduvvon movt sirdin vuosttaš- ja nuppilinjabálvalusa gaskka doaibmá, ja sámi spesialistadearvvašvuođabálvalusa organiseren.
Doaibmabidju 5.6: Buhtten dihte váilevaš doibmiibidjama ja olahan dihte dásseárvosaš bálvalusaid oaivvilda kommišuvdna ahte lea dárbbašlaš nannet vuoruheami sihke bajásšaddan- ja oahpahussuorggis, ja dearvvašvuođa- ja fuolahussuorggis suohkanlaš dásis. Erenoamážit dearvvašvuođasuorggis lea dehálaš ahte sápmelaččat ja kvenat besset atnit iežaset eatnigiela.
Sámediggi doarju kommišuvnna árvalusa. Lea áibbas guovddážis ahte sápmelaččat ožžot ollašuhttot iežaset vuoigatvuođat gulahallat iežas gillii dearvvašvuođadoaimmahagas.
Doaibmabidju 5.7: Kommišuvdna oaidná dárbbu álggahit doaibmabijuid sihkkarastin dihte ahte sámi nissonolbmot ja mánát ollásit suodjaluvvojit ja sihkkarastojuvvot psyhkalaš, fysalaš ja seksuálalaš veahkaválddi vuostá.
Sámediggi doarju kommišuvnna árvvoštallama, muhto áigu seammás deattuhat ahte maiddái sámi dievdoolbmot, seamma dásis go sámi nissonolbmot, vásihit veahkaválddi mihá eanet go ii-sámi dievdoolbmot. Dárbbašuvvojit maiddái doaibmabijut suodjalit sámi dievdoolbmuid veahkaválddis. Čujuhuvvo Sámedikki doaibmaplánii veahkaválddi vuostá sámi servodagain 2023–2025 (ášši 55/23). Sámediggi oaivvilda maid ahte lea dárbu evalueret Jasska-prošeavtta Divttasvuonas ja dan vuođul árvvoštallat viidáset čuovvoleami.
Doaibmabidju 5.8: Kommišuvdna árvala nannet kulturgelbbolaš iešsorbmeneastadeaddji doaimmaid.
Sámediggi doarju kommišuvnna árvvoštallama. Iešsorbmeneastadeapmi sámi birrasiin berre leat vuoruhuvvon bargu ovddasvástideaddji eiseválddiid álbmotdearvvašvuođabarggus. Lea guovddážis sihke nannet sámi kulturgelbbolašvuođa iešsorbmeneastadeaddji doaimmain olles Norggas, ja maid nannet SÁNAG našuvnnalaš iešsorbmeneastadeaddji doaibman.
Kommišuvnna árvalusat earret kapihttal 26 Doaibmabijut
Doaibmabidju: Dárbbašuvvo eambbo máhttu ja buoret ipmárdus dasa movt historjjálaš traumat mat bohtet dáruiduhttinpolitihkas leat čuohcan ja ain čuhcet kvenaid/norggasuopmelaččaid, vuovdesuopmelaččat ja sámi álbmoga dearvvašvuhtii, eallineavttuide ja identitehtii.
Sámediggi doarju kommišuvnna árvvoštallama, ja lasiha dan ahte deattuhit oppalaš máhttodárbbu. Lea dárbu eambbo dutkat buolvatraumaid, internáhttaeallima váikkuhusaid, internaliserejuvvon rasismma, rievdan mekanismmaid ja hearkivuođafáktoriid dáruiduhttima olis. Sámediggi háliida lasihit ahte lea dárbu eambbo dutkat oktavuođa dáruiduhttima ja gárrenmirkogeavaheami gaskka.
Doaibmabidju: Kommišuvdna oaivvilda ahte lea ágga guorahallat sáhttá go dábálaš vuoiggalašbuhtadusortnet adnot boahtteáiggis.
Sámediggi doarju kommišuvnna ávžžuhusa árvvoštallat vuoiggalašbuhtadusortnega sápmelaččaide ja kvenaide geat leat massán skuvlavázzima, vai eambbosat beasašedje ohcat das. Oassin das oaivvilda Sámediggi ahte buhtadussubmi berre lasihuvvot, ja doaibmat dainna lágiin ahte máksojuvvo sidjiide maid geat ovdal leat ožžon buhtadusa go leat massán skuvlavázzima nuppi máilmmisoađiáiggi. Sámediggi árvvoštallá ahte kommišuvnna čoahkkáigeassin, ahte ortnet lea leamašan buhtadeaddji sidjiide geat leat ožžon buhtadusa, ii doala deaivása buhtadusa vuollegis submi dihte. Sámediggeráđđi deattuha ahte lea dehálaš ahte dát ášši gieđahallojuvvo jođánit, dan dihte go dat olbmot geaidda guoská leat hirbmat guhká juo vuordán duohta buhtadusa.
Doaibmabidju: Kommišuvdna oaidná dárbbu eanet máhttui ja dutkamii sápmelaččaid ja kvenaid/norggasuopmelaččaid dárbbuid ja fálaldagaid birra geain lea doaibmavádjitvuohta
Sámediggi doarju doaibmabiju ja dovddasta ahte leat hástalusat dan ektui ahte leat duppalit minoritehta sámi servodagas. Dárbbašuvvo eambbo máhttu vealaheami, givssideami, vaššicealkámušaid, illasteami, psyhkalaš hástalusaid, bargoeallimii beassama ja demokráhtalaš oassálastima birra, ja hástalusaid birra olahit iežas giela ja kultuvrra.
Raporttas lea váilevašvuohta go ii leat dutkan man muddui stáhtalaš čálgopolitihkka sáhttá leat leamašan mielde dáruiduhttime minoritehta minoritehtaid. Ovdamearka dasa lea go sápmelaččat geain ledje doaibmanákcahedjoneamit sáddejuvvojedje erenoamášskuvllaide ja geaidde dáruiduhttin čuozai garrasit go eai beassan oahppat sámegiela, eai ge beaivválaččat doaimmahit sámi kultuvrra. Dan berre erenoamážit dutkat.
Doaibmabidju: Kommišuvdna árvala ahte Sámedikkit Norgga, Ruoŧa ja Suoma belde váldojuvvojit mielde davviriikkalaš ovttasbargui doaibmahehttehusaid ja doaibmanákcahedjonemiid birra, ja ahte báikegottit čadnojit buorebut ja lávgadet dan ovttasbargui.
Sámediggi doarju árvalusa.
Doaibmabidju: Dan dihte lea hui dehálaš loktet sámi giella- ja kulturgelbbolašvuođa kriminálafuolahusas, ja erenoamážit sihkkarastit bálvalusfálliid gelbbolašvuođa.
Sámediggi doarju árvalusa. Sámediggi doarju maid kommišuvnna árvvoštallama ahte čearddalašvuohta ii fuomášuvvo doarvái bures go olmmoš váldojuvvo giddagassii ja oaivvilda ahte lea dárbu čielggadit movt čearddalašvuohta ja giellageavaheapmi sáhttet registrerejuvvot dakkár vugiin ahte persovdnasuodjalus áimmahuššojuvvo, ovdamearkka dihte sisaváldinságastallamis ovdal čohkkáma. Dat livččii maid dehálaš ahte Politiijadirektoráhtta dahje máŋga politiijabiire ja riidočoavdinráđit manašedje justiisasektora fierpmádatforumii.
Sámedikki doaibmabidjoárvalusat
Doaibmabidju: Iešsorbmema ja gárrenmirkogeavaheami eastadeapmi sápmelaččaid gaskkas ovddasvástideaddji eiseválddiid álbmotdearvvašvuođabarggus vuoruhuvvo
Sámediggi dovddasta ahte iešsorbmen ja gárrenmirkogeavaheapmi leat servodatváttisvuođat sámi servodagat, ja ahte dáruiduhttinvahágat sáhttet leat oassin sivas. Dan dihte lea stuora dárbu dasa ahte sámi perspektiivat váldojuvvojit mielde dan našuvnnalaš álbmotdearvvašvuođabarggus, mas sihke sámi historjá-, kultur- ja giellaipmárdus deattuhuvvojit.
Doaibmabidju: Nannet Sámi dearvvašvuođadutkama guovddáža
Sámi dearvvašvuođadutkama guovddáš láhčá SAMINOR 3 bokte diliid dasa ahte dutkat erenoamážit dáruiduhttima váikkuhusaid sámi álbmotdearvvašvuhtii. Dan oktavuođas oaivvilda Sámediggi ahte guovddážis lea stuora dárbu eanet dutkanjahkedoaimmaide, vai sihkkarastá ahte investeremat SAMINOR 3:i – máŋggaid jagiid ovddosguvlui – leat mielde háhkame ođđa máhtu sámi álbmotdearvvašvuođa birra.
Doaibmabidju: Nannet máhtu bonju sápmelaččaid birra ja sin dearvvašvuođafálaldaga
Sámediggi oaivvilda ahte dárbbašuvvo eanet máhttu ja dihtomielalašvuohta dáruiduhttinpolitihka váikkuhusaid birra bonjuide ja sin eallineavttuide dálá sámi servodagas. Diehtit ovdamearkka dihte ahte stáhta doaimmat boazodoalus leat rievdadan sohkabealrollaid ja bearašráhkadusaid, ja servodat ferte kártet makkár váikkuhus das lea leamašan sohkabealleidentitehtii ja seksuála orientašuvdnii. Lea maid dehálaš nannet dearvvašvuođafálaldaga bonju sápmelaččaide.
Doaibmabidju: Fágaidrasttildeaddji čielggadeapmi sámi statistihkaid nannema birra
Sámediggi deattuha ahte sápmelaččain lea oktasaš vuoigatvuohta oahppat iežaset álbmoga birra, ja ahte váilot statistihkat earret eará sápmelaččaid dearvvašvuođa birra. Sámediggi bivdá ovttas bargat Stuoradikkiin ja ráđđehusain čielggadan dihte movt dát statistihkkadárbu sáhttá gokčojuvvot práksisis.
Doaibmabidju: Čielggadit eaiggátvuođa ja hálddašanovddasvástádusa sámi olbmobázahusaid ovddas
Sámediggi bivdá Stuorradikki álggahit čielggadeami dainna áigumušain ahte sirdit eaiggátvuođa ja hálddašanovddasvástádusa sámi ásahusaide buot sámi olbmobázahusaid ovddas. Dan botta ferte Stuoradiggi fuolahit ahte universitehtamuseat vuoruhit daid olmmošresurssaid mat dárbbašuvvojit veahkkin ođđasishávdádanproseassain.
Doaibmabidju: Ásahit gáidduskonsultašuvdnaortnega sámegielat doaktáriiguin
Oallugiin eai leat sámi fástadoaktárat iežaset lagasbirrasis. Sámediggi oaivvilda dát ferte ásahuvvot, ja atná lunddolažžan addit Sámi klinihkkii dan barggu. Dasa fertejit ruđat maid addot.
Doaibmabidju: Eambbo dutkan mánáidsuodjalusa práksisa sámi mánáid guovdu
Sámediggi oaivvilda ahte adno eambbo máhttu sámi mánáid birra geat leat mánáidsuodjalusa hálddus, gávdnan dihte ožžot go ollašuvvat rivttiideaset sámi gillii ja kultuvrii. Lea hui dehálaš sihkkarastit ahte mánát eai dáruiduva go fuolaheaddji lonuhuvvo.
Doaibmabidju: Iežas vuoiŋŋalaš árbevieruid massin
Kommišuvdna čállá ahte (dás jorgaluvvon dárogielas) ”doaimma oažžut sápmelaččaid risttalažžan sáhttá oaidnit oskkoldatlaš ja kultuvrralaš assimileremin, ja dat lea váikkuhan olbmuid gaskavuhtii oskkui ja duohtavuođaáddejupmái”, viidásit čállet ahte ”sáhttá maiddái dadjat ahte doaibma oažžut sápmelaččaid risttalažžan lea dagahan ahte oassi minoritehta iežaset vuoiŋŋalaš árbevieruin lea jávkan”.
Vuoiŋŋalaš árbevieruid massin lea namuhuvvon raporttas, muhto konkrehta doaibmabijut mat buoridit dili eai leat evttohuvvon. Go joatká njulgen- ja soabadanbargguin lea dehálaš lagabui geahčadit makkár váikkuhusat leat leamašan olbmuide ja servodahkii, go leat massán iežaset vuoiŋŋalaš árbevieruid.
Sámediggi doarju muđui sámediggeráđi árvalusa.