Sámediggi bovde deaivvadeapmái "Verddet - Soabahandeaivvadeapmi" mii dollojuvvo Romssas miessemánu 6. - 7. beivviid 2025. Ulbmilin lea ásahit deaivvadanbáikki gos sáhttá suokkardit, digaštallat ja gieđahallat Duohtavuođa- ja seanadankommišuvnna raportta. 

Loga eanet lágideami birra Verddet - Soabahandeaivvadeapmi

Guvllolaš gulaskuddan

Duohtavuođa- ja soabahankommišuvnna raporttas ja dan olis go Sámediggi ja Stuoradiggi leat meannudan dan, lea čielgasit boahtán ovdan ahte lea stuora dárbu njulget dáruiduhttima dagahan vahágiid. Dáruiduhttin lea hávváduhttán báikegottiid ja háviid ferte dikšut. Vaikko vel leage čađahuvvon viiddes áŋgiruššan sámi kultuvrra ealáskahttimiin ja nannemiin, de lea báhcán ollu bargu. Ollugat leat giela ja kultuvrra massán, ja sii dárbbašit veahki ja doarjaga dan proseassas go áigot gávdnot, váldit ruovttoluotta dahje nannet iežaset sámi identitehta. Leat ollugat geain eai leat arenat sámi searvevuođa várás

Sámediggi bovde guvllolaš gulaskuddanproseassaide maid ulbmil lea oažžut ovdan juohke válgabiirre dárbbuid sámi fálaldagaide, ortnegiidda ja doaibmabijuide. Gulaskuddan galgá leat vuođđun go árvvoštallat man muddui ja movt iešguđet sámi válgaguovlluin lea dárbu nannet dahje rievdadit áŋgiruššama sámi gielaid ja kultuvrra ealáskahttimiin, seailluhemiin dahje nannemiin.2025 giđa dollojuvvo gulaskuddan Davveguovllu válgabiirres, ja Sámediggi áigu golmma jagi áigodagas doallat gulaskuddamiid buot válgabiirriin.

Loga eambbo: Gulaskuddan - Dárbu sámi fálaldagaide, ortnegiida ja doaibmabijuide Davveguovllu válgabiirres

Goas boahtá Sámediggi du válgabiirii

Giđđa 2025: Davveguovllu válgabiire

Čakča 2025: Åarjel-Saepmie veeljemegievlie

Giđđa 2026: Nuortaguovllu válgabiire

Čakča 2026: Viestarmera válggabijrra

Čakča 2026: Lulli-Norgga válgabiire

Giđđa 2027: Gáisi válgabiire

Giđđa 2027: Ávjovárri válgabiire