Duorgga boares skuvlaDuorgga giliskuvla
Duorgga giliskuvla lei dábálaš dan áiggi skuvladállu. Skuvla lei ovdal ceaggán Tjeldebotnis Bállagis ja Boavvas. Skuvladálu geavahišgohte Duorggas 1914 čavčča.
Vuosttaš jagi čuoččui skuvlabeavdegirjjis čuovvovaš: "Det er medgået til i fullt ferdig stand, flytning, oppføring og utbedring av Lenvikmark skole, kroner 1964,74" (“Lea oktiibuot máksán oažžut Lenvikmark skuvlla vistti gárvvisin geavahan láhkai, fárret, hukset ja ođasmahttit 1964,74 ruvnno").
Go skuvlaviessu lei válmmas, de lei gilis stuorra vistti man sáhtte máŋgga lágan doibmii atnit. 1934:s álggahedje lávlunjoavkku, ja "gammeldans" ja valáštallansearvvi 1935:s. Valáštallansearvi almmuhii aviissa man gohčodedje «Idretten», ja koarra ges aviissa «Basunen».
Dárogieloahpahus
Skuvllas gilde sámegiela hupmamis. Eanaš oahpaheaddjit čuvvo hui dárkilit skuvlaeiseváldi gohččuma dárogillii oahpahit visot oahpahusa. Eatnašat ohppiin ledje sámegielagat, eaige ipmirdan olus das mii daddjui oahpahusas.
Joakim Sletthaig lei oahpaheaddjin 1930-logus gitta dassái go skuvlla giddejedje 1949:s. Son ii guorrasan ovddit oahpaheddjiid vugiide, muhto anii sihke sámegiela ja dárogiela oahpahangiellan. Dien láhkai baste oahppit čuovvut oahpahusa.
Soahti
Visttis lei skuvla cuoŋománu 26. beaivvi rádjai 1942:s. Dan maŋŋil válde duiskalaš soahteveagat mat ledje Duorgga birra vistti alcceset váldobáikin.
Duorgga gilisearvi
1980-logus ásahedhe Duorgga-olbmot joavkku man váldoáigumuš lei hukset ja doaimmahit giliviesu. 1986:s mearridedje hukset giliviesu skuvladállui gitta. Giliviessu rahppui virggálaččat 1989:s. Dál lea visti ráfáidahtton sámi kulturmuitun.
Gopmohallá!
Vistti gohčodedje gili olbmot "Gammelskolenin", ja go sevnnjodii de balle báikkis. Ollugat ledje vásihan gopmiid sihke skuvlavisttis ja dakko birra.
Ja de lei skuvla. Muhtimat oidne čuovgga sevdnjes eahkediid, vaikko eai lean olbmot siste, čuovgga mii ii báitán guhkás, gopmičuovgga. Muhtimin ges gižai ja ruožai ovddeš skuvlla sevdnjeslovttas. De gal sivvu soaiggehii. Jus lei rievttes lihkku, de oidnojedje balddonasat sihke skuvlla olggobealde ja siskkabealde.
Okta almmái guhte lei ruoktot mannamin skuvlla meattá, oinnii dievddu mii stuorui ja stuorui. Loahpas olii "gitta albmái". Almmái guhte dán vásihii lei lestadiánalaš John Esaiassen (1901-1969) ja gulai Reinslett-dállui.
Muhto jus devddii hilaid gievdnái, de dat veahkehii gopmiid vuostá. Gopmohalai hirbmadit skuvllas, ja go gillái bođii ođđa oahpaheaddji mii orui skuvlla oahpaheddjiidlanjas, de lohke vuorrasat olbmot ahte son ii leat ollesjierpmat, go skuvllas han ledje nu ollu balddonasat.
Oahpaheaddji muitalii ahte daid háviid go idjadii skuvlla lovttas, de giksašuvai go gintala bosádedje nu ahte čáskkai diibmu 23 eahkedis. Oktii ges loahpahedje gáfestallaneahkeda fáhkka go Reidar Elvebakk (1916-1981) deaivvai albmá gárvodan čáhppes biktasiiguin olgohivssega luhtte. Čáhppesbivttas albmás lei heasttagáma gurut juolggis, nuppiin sániin, de lei vuoras ieš.
Anders ja Lilly Reinslett oruiga mánáidisguin skuvllas 1949:s 1950:ii. Soai gulaiga ovtto olbmuid mat gorgŋededje tráhpa bajás, muhto go manaiga geahččat, de ii lean oktage doppe. Soai gulaiga dávjá mánáid viegadeamen lovttas ja skuvlalanjas, muhto eaba oaidnán maidege. Njuoratmáná Edmunda várjaledje dainna lágiin ahte mánávovnnas lei stálleniibi, stálli oainnat gavdnjii gopmiid eret.
Ain lea nu ahte ollu Duorgga olbmot eai duostta okto leahkit giliviesus maŋŋil go sevnnjoda.
