Dát goahtesadji mii vuhtto hui bures, gohčoduvvo "Jo-Larsa-goahti", John Larsena ja su bártni Anders Johnsena maŋis. Soai huksiiga goađi 1879.
Ássangoađi lassin lei olgovisti ja láhtu goađi luhtte. Áhčči ja bárdni oruiga dáppe gitta 1890 rádja, go fárriiga Dalbakkii.
Oahpaheaddji Joakim Sletthaug muitalii ahte ii oktage buvttehan dearvan Jalgesjoga šaldi rastá, erenoamážit go lei seavdnjat. Gopmohalai go rasttildii šalddi. Šaldi gižai ja ruškkii, erenoamážit go lei dálkki molsumin. Vuorrasat olbmot ledje rávven oktii skuvlamánáid giehtalagaid viehkat rastá šalddi ja rohkadallat Áhččemin-rohkosa seavdnjadin. Veahkehii maid dihto sálbmagirjji vearssaid lávlut.
Sárdneolmmái John Olai Elvebakk (1912-1984) muitalii ahte son deaivvai čáhppeslágan hámi Jalgesjoga ja Kvigelva gaskkas sevdnjes skábmaija. Albmás lei heasttagáma gurut juolggis, nuppiin sániin, de lei vuoras ieš.
Jalgesjohka
Jalgesjohka sáhttá leahkit váralaš dálvet. Ovdal lea leamaš geađge- ja jiekŋarihtu mii jorai gitta Duorggajávrái. Doppe leat ain stuorra geađggit dákkár riđu maŋŋá báhccán. Jan Elvebakk muitalii ahte oktii lei jođus skuvllas ruoktot birrasii 1960, ja de gulai Jalgesjogas jullamin juoga. Son viegai Nyheima guvlui ja oinnii jieŋat olle measta dálá Jalgesjoga šaldi rádjai.
Dás Jalgesjoga láđus ledje oktii mánát suinniid siste stoahkamin. Fáhkka gulle olbmuid ságasteamen amasgillii. Sii čiehkádedje suinniid sisa ja orro áibbas jaska. Muhtin áiggi maŋŋil jávke amas olbmot. Moadde diimmu maŋŋil bohte dálu olbmot ruoktot, ja mánát arve boahtit suinniid siste eret. Suorganemiiguin muitaledje maid ledje vásihan. Ollesolbmot oaivvildedje ahte ledje čuođit mat ledje rievideamen guovllu.
