Vuosttaš olbmot mat ásaiduvve Øsii ledje Knut Larsen ja su eamit Elen Olsdatter Panis, soai bođiiga dohko 1847. Soai válddiiga bártnáža John Johnsen (1865-1918), guhte bođii dálus Fedreheimas Áravákkis, alcceska biebmobárdnin. Bártni áhčči lei heavvanan olggobealde Sølvsteinena Veggenis, ja eamit ii nákcen dikšut visot mánáid. John náitalii maŋŋil ja fárrii Stellahugii. Báras lei maid biebmonieidan Berit Maria Johnsdatter.
Berit Maria Johnsdatter
Berit Maria náitalii Henrik Henriksen Panisiin 1854-1934) guhte bođii Vassøses Rivttagis. Soai oruiga goađis Nyheimas, muhto oaččuiga goađi Øses maŋŋil go Knut jámii. Berit ja Henrik huksiiga hirsaviesu birrasii 1890, gos oruiga iežaska 12 mánáin. Viesu gaiko 1960-logus. Viesu geađgejuolgi lea seilon.
Čalbmeeadni
Berit Maria (Marja) doaimmai čalbmeeadnin (čalbmeroggangerek) ja mii veahkehii siidaguimmiid riegádettiin. Su nieida, Hanna, lei beakkán guovllus. Son lei gávpeolmmoš ja jođašii sihkkeliin ja náhkkelávkkain ja fáladii gálvvuid. Hanna lei ivdnás nisu, ja su birra leat ollu muitalusat.
Haldis nammasaš báikkálašfanas jođii Leaŋgáviikka ja Áhkkánjárgga gaskkas. Oktii soađi áiggi ledje soalddáhat váldán buot saloŋŋa stuoluid. Hanna čurvii: BUOLLIN!
Dasto báhtaredje buohkat bajás dehkkii. Hanna dáhtui buot norgalaččaid doapmalit čohkkedit stuoluide.
Henrik Henriksen Panis (Henrik Øse)
Henrik barggai geaidnodoaimmahagas, ja lei bargojođiheaddjin dalle go huksejedje geainnu Duorggas Leaŋgáviikii. Nu gohčodišgohtege šaldi Jansbakken «Henrik-bruan».
Steinmo juohkin
1916:s de juhke Lars Olsena (1844-1928) eanadállodoalu guovtti eanadállodollui. Lars bárdni Anders válddii badjelasas Solheima. Ole Øse ges válddii badjelasas Steinmo, dál gohčoduvvo Øsen.
Ole náitalii Anna Andersdatteriin (1895-1979), guhte bođii Vuollegoađis.
Gávpi ja kafea
Ole barggai, nu go áhččis Henrik, geaidnodoaimmahagas. Birrasii 1920:s ožžo sii filiála Agur Danielsena gávpái Botnis. Øse Gávpi lei hirsaviesu gealláris.
Birrasii 1930 ásahii Anna "Ole Øses kafé" gámmárii. Sámi árbevieru mielde galge mátkkálaččat mat johte meattá oažžut sihke biepmu ja idjadit. Dát lei stuorra gollun. Go Anna rabai kafea, de sii dinejedje veahá ruđa mátkkálaččain.
Kafea šattai hui bivnnut gili olbmuid gaskkas. Sotnabeaivvi bohte eatnat olbmot juhkat gáfe veaigin ja borrat Anna beakkán lákcamielkki.
Duollet dálle ledje maiddái lestadiánalaš čoakkálmasat Øses, viesus dahje láđus.