Jonas ja Sofie Finnbuengetis

Guovllu sámi boazodoallu lea eallinvuohki mii lea leamaš don doloža rájes. Ovdalaš áiggi ledje bearrašiin smávva ealut maid guođohedje beaivválaččat, ja dalle bohče áldduid. 1800-logu gaskamuttus rievddai boazodoallu, ja ealut sturro. Ollu nuorra sápmelaččat johttájedje de eret iežaset bearrašiid árbevirolaš guohtuneatnamiin. Muhtin sámi bearrašat johte Orkdalii, earret eará Jonas ja Sofie geat bođiiga ealuin 1878:s ja ásaiga dása. Dál leat báhcán dušše vuođđogeađggit dakko gokko sudno visttit ledje. Jonasa ja Sofie bohccot guhto Søvasskjølen báikki rájes Agdenesii. Grytdalen lea guovdu guohtuneatnamiid. Muhtin jagiid bearaš láigohii ovtta dáluin Dørdalas, Dorodalenis, ja bohccot guhto Omnfjellet guovllus.

Sofie riegádii Plaassjas 1845:s mánnájovkui mas ledje ovcci máná. Su váhnemat leigga Maren Maria Sakariasdatter ja Morten Andresen Kant. Jonas riegádii Åres, Ruoŧas, ja su áhči namma lei Nils Jonassen Finn.

Sofie ja Jonas oaččuiga guhtta máná:

1. Nils, riegádan 1880 Åsenis, Geitastrandas. Jámii seamma jagi.
2. Anne Marie, riegádan 1882 Bakkenis, Geitastrandas. Jámii go lei biigán Rislihaugas, Orkdalas, 1906:s.
3. Bernt, riegádan 1884. Jagi 1900 olmmošlohkama mielde son lei guođoheaddji Bjørnbetas, Geitastrandas.
4. Morten, riegádan 1886, jámii 1930:s pasieantan Orkdal Sykehjemas.
5. Margreth, riegádan 1887, jámii 1905:s Rislihaugas, Orkdalas. Jagi 1900 olmmošlohkama mielde son orui Dørdalas, Orkdalas, biebmománnán, ja su váhnemat mávssiiga buhtadusa dan ovddas.
6. Jonas, riegádan 1889, jámii 1909:s Kollas, Sommervoldas, Orkdalas. Jagi 1900 olmmošlohkama mielde son orui váhnemiiddisguin Klinghaugenis Svorkmo lahka, Orkdalas.

Sofie ja Jonasa mánát eai ožžon maŋisbohttiid. Dušše okta sis šattai rávisolmmožin, earát jápme mánnán dahje nuorran.

Birgenláhki

Sihke Sofie ja Jonas duddjuiga sámi dujiid maid vuvddiiga. 1875:s lea čállojuvvon ahte Sofie lei finnsko-maker. Soai ráhkadeigga maiddái suohpaliid, vispiliid ja gušttaid, ja vel náhkkebáttiid. Sofie lávii geasset muhtomin idjadit geađgge vuolde, ja dan geađggi gohčodedje Finn-Sofie-steinen ja lea Krokstadøra nammasaš báikkis. Son lávii maid oađđit báktehoalus Moltuas, Snillfjordas.

Bearaš hágai ollu borramuša meahcis, nugo murjjiid, guobbariid ja guoli. Jonas lei buorre bivdit. Son bivddii ollu rievssahiid, sihke hávláriin ja gárdumiin. Son lei čeahpes rievssatbivdi. Eanemus dovddusin lei guovžabivdin, ja go orohahkii bođii speaddji guovža, de sáddejedje olbmuid viežžat Jonasa. Son bážii eambbo go 10 guovžža.

Oktavuohta giliolbmuiguin

Giliolbmot liikojedje bures Jonasii ja Sofiei, earret eará várra dan dihte go bekkii ahte Jonas lea guovžabivdi. Liikká dehálaš ágga várra lei maid dat ahte soai leigga goappašagat erenoamáš buoremielalaš olbmot. Jonas maid lei čeahppi muitalit fearániid, áinnas guovžabivddu birra.

Gesiid sii ledje ollu Grytdalen báikkis. Sii ledje dalle juogo Finnbuengetis dahje Aasætras, mii lea moadde kilomehtera das eret. Dálvviid bearaš orui dálus ránnjágilis. Go bearrašis gásttašedje mánáid, de dávjá ledje fáttarin dan dálu olbmot gos bearaš orui dahje eará giliolbmot.

Jonas lei hárjánan leat friddja olmmái gii ieš birgii. Go boarásnuvai eai ge lean šat nu ollu návccat, de váccii dállogaskkaid vai oažžu borramuša ja orrunsaji. Su mielas várra lei buorre go beasai ruovttoluotta máksit dainna lágiin ahte muitalii meahcce- ja duottarfearániid.

Sofie jámii 1914:s, ja Jonas ges 1917:s.