Boazu lea duháhiid jagiid čuvvon seamma johtolagaid gaskal dálveguohtoneatnamiid siseatnamis ja giđđa- ja geasseguohtuneatnamiid mearragáttis. Johtolagaid miehtá gávdnat mii ollu bivdorusttegiid maiguin bivde gottiid. Dát kulturmuittut leat sihke roggevuogádagat jalges eatnamiin ja muvrejuvvon sivllát ja báhčinčiegát juovas ja geađgeeatnamis (morene). Eatnašat dain leat várre- ja duottarguovlluin siseatnamis, bohcco čakčaguohtoneatnamis. Dat gávdnojit maiddái áibbas olgolis rittus. Navdojuvvo ahte bivdorusttegat leat geavahuvvon geađgeáiggi rájes gaskaáiggi rádjai. Gottiid bivde iežaset atnui ja gávppašedje gránnjaolbmuiguin náhkiiguin.
Goddebivdu ja boazodoallu eaktudit seamma máhtu bohcco, guohtuma ja dálkkádaga birra. Boazu ja goddi leat okta ja seamma ealli. Erohus lea lodjivuođas. Boazu (tamrein) lea lojis boazu. Dat sáhttá fas goddiluvvat, jos dat lea veaiddalasas. Doaba boazu lea máŋgga duhát jagi boaris ja okta vuosttamuš sániin maid mii dovdat sámegielas. Bohccot ja gottit fertejit leat leamaš bálddalaga sámi servodagas hui guhkká. Bohccot (hearggit) leat leamaš olbmuid ja gálvvuid geaseheaddjin guhkes gaskkaid ja juohkelágan eatnamis ja siivvuin.
Giella ja árbedieđut duođaštit hui ollu kultuvrralaš gaskkusteami sámi bivdoservodaga ja boazodoalloservodaga gaskka. Historjjálaš gáldut 1500- ja 1600 logus muitalit boazosámiid birra Torne lappmarkkas geat bivde gottiid áigodagaid mielde buresásahuvvon boazodoalloservodaga rámma siskkobealde. Sii ledje nomadat geat fárrejedje riddui Norgga beallai geassit, gos bahče áldduid. Sii fárrejedje riddui bohccuid guohtondárbbu geažil, muhto maiddái vai besse guliid ja njurjuid bivdit ja gávppašit.
Maiddái kulturmuittut čujuhit oktilašvuođa guvlui. Siseatnamis gávdnat mii ássanmearkkaid mat leat badjel máŋga duhát jagi seamma lokalitehtas, kulturmuitošlájaid rájes nugo duktásajit ođđaset geađgeáiggi rájes ja árra metállaáiggi duktásajit ja goahtesajit geađgeáiggis ja gitta min beivviid rádjai. Dasto gávdnat mii maŋit áiggi boazosámiid gárdesajiid guovlluin gos leat bivdorusttegat.
Orru dego ođđaset geađgeáiggis sirdojuvvui Sámis boazodoallovuđot goddebivddus boazodollui (tamreindrifta). Dábáleamos kulturmuitošládja mii čatnasa boazodollui lea árran, mii lea earret eará lávu dahje goađi dollasaji namma. Darfegoahti/lavdnjegoahti geavahuvvui báikkis gos ásse guhkimus áiggi. Daid maŋis leat čielga duktásajit. Lávut geavahuvvojedje jahkodatássansajiin ja vuoiŋŋastanbáikkiin fárrema oktavuođas.
Árranat ledje máŋgga sturrodagas ja hámis, sihke kultuvrralaš gullevašvuođa mielde, ja ássanbáikki šlája ja agi mielde. Mii gávdnat daid boazosámi áigodatguohtonbáikkiin, siseatnamis ja rittus, vumiin ja váriin. Lávvosajit duoddaris leat dan áiggis go bahče áldduid geassit. Áldduid bahčin bisttii muhtun báikkiin gitta 1900-lohkui. 1900-logus ássagohte eanet fásta, orro guhkit áiggi vátnasat ássanbáikkiin. 1950-logus lei bearrašiin dávjjimus fásta orrunsadji guovddáš báikkiin.
Boazosámi ássansajiin sáhttit mii gávdnat árraniid ja duktásajiid viessogođiid maŋis, duktásajiid dahje návetgođiid ja biebmogođiid, árraniid olgun, uvnnaid ja čiegáid/vuorkkáid. Ássansajiin mat leat geavahuvvon gitta ođđaset áiggi rádjai sáhttet leat máŋgga lágan áittit ja čuoldaráhkkanusat geavahuvvon biergguid goikadeapmái ja luovvin. Ássansajiid rájes sáhttá áinnas čuovvut boares bálgáid čáhcegálduide, ávkkástallan-guovlluide nugo suoidnejekkiide ja sajiide gos bahče áldduid (gieddi). Bahčingárddit leat leamaš viehka unnit ja leat leamaš lahka ássanbáikkiid. Dađistaga go áldduid heite bahčimis, leat šaddan vátnáset ja stuorát čohkkengárddit mat leat eanet guovddážis.
Boazogárddiin kulturmuitošládjan lea máŋggalágan doaibma. Čohkkengárddit geavahuvvojedje bahčimii, merkemii, njuovvamii ja rátkimii. Oahceáiddit veahkehedje oažžut ealuid gárdái čohkkema áigge. Ruossaáiddit leat geavahuvvon bisuhit bohccuid dihto sajis, vai sáhttá garvit masttadeames ja bearráigeahččamis johtimiid. Sihke geađggit, čuolddat ja rissit geavahuvvojedje áideávnnasin.