Riddo- ja doalloeanadat

Riddo- ja doalloeanadat

Vuonain, nuriin ja miehtá rittu Trøndelága rájes Várjjatvutnii gávdnat mii sámi kulturmuittuid. Dat gullet servodahkii mat leat eallán guolástusain, meahcástusain, dállodoaluin, boazodoaluin ja gávppašemiin. Mii gávdnat maiddái sámi ássama stuorra johkalegiin, mehciin ja duoddaris Sámis. 
 

Historjjálaš gálduin 1500- ja 1600-logus gohčoduvvojit vuonat namahusain «finnefjorder» ja leat leamaš guovddáš  sihke mearrasámiid ja boazosámiid ássanguovllut. Gilit vuonain leat duháhiid jagiid leamaš guovddážis gávppašeamis sámiid ja gránnjáolbmuid gaskka. Rikkis ja juohkelágan resurssat vuonain leat addán máŋggalágan vejolašvuođaid oažžut birgejumi ja kultuvrralaš lonohallama. 

Mearrasámit leat ássan rittuin birra jagi, go fas boazosámit leat fárredallan rittu ja siseatnama gaskka. Mearrasámiid resursaguovlluide gullet vuotnaguovllut, sullot ja olggumus riddu. Dán áiggi čatnat mii áinnas nomadismma boazosámiide. Muhto maiddái mearrasámit leat fárredallan iešguđege áigodatássansajiid gaskka áigodagaid mielde. Fárremiid ággan leat leamaš áigodatvariašuvnnat guolástusas ja guđe áiggis fidnejedje dihto resurssaid nugo maniid ja uvjjaid, ja dasto gos lei guohtun ja meahcci. Guolástus lea leamaš hui deaŧalaš mearrasámiid ekonomiijai. Mearrasámit leat bivdán vuonain ja leat searvan áigodatguolástusaide miehtá rittu. Dasto leat mearrasámit viežžan birgejumi mearranjiččehasaid bivddus go leat bivdán áhpenjurjuid, nissuid ja fálláid, ja dasto rieban, čeavrris- ja guovža- rievssatbivddus, fanasduddjomis ja oapmedoalus muhtun muddui. 

Sámi riddohistorjá sáhttá guorrat duhádiid jagiid maŋos guvlui áiggis. Mii gávdnat dovddus sámi kulturmuittuid nugo goahtesajiid seamma lokalitehtain go duhádiid jagiid boares viessaosajiid. Dát čujuha ahte lea leamaš oktilašvuohta resursaávkkástallamis ja eallinvugiin. Ollu dáin báikkiin leat olbmot fárren eret riddoekonomiija rievdama ja guovddáštahttima geažil.  

Miehtá rittu Davvi-Romssas ja Finnmárkkus leat stuorra guovllut gos leat nu gohčoduvvon ráktorokkit fiervvás. Dát leat kulturmuittut mat sáhttet čatnasit mearrasámi resursaávkkástallamii ja gávppašeapmái gaskaáiggis. Dáppe leat váldán oljju ja guolevuoja mearranjiččehasain oassin stuorra dahje guhkes áiggi buvttadeames. Mearrasámit leat historjjá čađa vuovdán bivnnugis guolevuoja, dulljiid, náhkiid, guliid ja fatnasiid. 

Mearrasámi giliin lea árbivirolaččat leamaš eanadoallu mas lea ássanviessu dahje ássangoahti, áiti, skaját, návehat ja láđut nannámis ja návsttut, mearraskaját, satkkut ja jiellit fiervvás. Visttiin oaidná ahte seastin ja ođđasis geavaheapmi lea leamaš dábálaš. Bealddut ja niittut leat dávjá sirrejuvvon boares geađgeáiddiin. 

Mii gávdnat maiddái sámi doalloássama siseatnamis Sámis, stuorra johkelegiin, meahcis ja duoddaris. Maiddái dáppe lea guollebivdu leamaš deaŧalaš resursa. Ássan lea čoagganan buriid guollejávrriid ja -jogaid lahka. Doppe leat leamaš fásta viesut dahje áigodatvisttit (bivdogoađit). Sámi doalloássamii siseatnamis leat dávjá ruohttasat boazosámi ássamis ja geavaheamis. Ollu boazosámit leat áigodagaid ássan dahje bisánan ássat ja leat álgán guolllebivdduin ja eanadoaluin váldoealáhussan. Mátta-Romssas ja Davvi Norlánddas geavahuvvo doaba “markebygder” dán lágan eanadoallogiliid birra main leat ruohttasat boazodoalu ássamis. 

Sámis leat bisuhuvvon 900 automáhtalaččat ráfáidahttojuvvon vistti, ja ássanviesut, návehat ja áittit leat golbma stuorámus kategoriija. Viesut ja goađit leat leamaš sámiin bálddalis viessohámit máŋga čuohte jagi. Norlánddas ja Mátta-Romssas leat mearrasámit ássan cehkkojuvvon guovttelanjat visttiin 1600-logus, ja várra juobe ovdal. Goahti lea viessohápmi mas leat ruohttasat geađgeáigái ja lei ollu geavahusas Sámis gitta 1930-logu rádjai. Gođiid leat geavahan mearrasámit, boazosámit ja eanadoalli sámit. Miehtá rittu gávdnat mii boazosámiid ja mearrasámiid goahtesajiid. Muđui leat boazosámiid ássansajit áinnas eanet oktonassii riddoeanadagas, leahkeráiggiin ja cazain. 

Goahti lea kulturmuitošládja mas leat stuorra variašuvnnat. Mii gávdnat sihke gaskastuoru ja stuorra, jorba goahtesajiid gitta stuorra, njeallječiegat goahtesajiid, jorba main leat nana giettit ja stuorra oktasaš goahtasajit main lea návetoassi gitta. Navdojuvvo ahte jorba goađit leat boarrasepmosat, muhto leat geavahuvvon maiddái guhkes áiggi ovddas guvlui.