Muhtun jagiid dás ovdal oaččui Sámediggi dieđu ahte sámi kulturmuittut leat áitojuvvon. Dalle ággahuvvui ovttasbargoprošeakta Sámedikki, Romssa fylkasuohkana ja Spittáil gilisearvvi gaskka. Mihttomearri ledje guokte beali, ásahit kulturbálgá, ja čađahit dárbbašlaš sihkkarastindoaibmabijuid. Ollu kulturmuittuid gaskkas ledje áitojuvvon johtolaga geažil. Erenoamážit deattuhuvvui guovžahávddiid sihkkarastin.
2018:s láhččojuvvui kulturbálggis mii gaskkusta ollu sierralágan historjjáid sullos. Kulturbálggis lea sullii 4 km guhku, ja vihtta lokalitehta leat láhččojuvvon. Doppe lea smávitlágan turistadoaibma sullos. Kulturmuittut leat lunddolaš oassin doaimmas. Danne leat kulturmuittut maiddái ekonomalaš resursa báikegoddái.
Vánddardeami bokte sáhttá oažžut máhtu dan birra movt olbmot leat ássan ja geavahan eanadaga máŋggaid duháhiid jagiid čađa. Dat mii lea mihtilmas Spittáin leat buot mearkkat mat čájehit sámii oskku áddejumi, rituálaid ja hávdemeanuid. Sullos lea ollu juovvaeana. Doppe gávdnojit guovžahávddit, eamihávddit ja bálvvosgeađggit. Šattohis/guorba, muhto dattetge dramáhtalaš eanadat, čájeha geainnu ovdal ristusa sámi oskui. Várra lei hávdesaji válljen báktelanjain ja juovas vuohki movt sihkkarastit ahte jápmit sáhttet mannat eanavuloš jápmiidmáilbmái. Bálvvosgeađggit sihkkaraste oktavuođa ipmiliid máilbmái buori bivddu ja guollelihku dhtii - ja várra áibbas eará tinŋggaid dihtii. Guovža lea leamaš deaŧalaš ealli sámiide. Danne hávdáduvvui guovža seamma láhkai go olbmot.
Kulturmuittut leat báikegottiid olbmuid oinnolaš historjá eanadagas. Deaŧalaš lea ahte báikegottiid olbmuin lea eaiggátvuođa dovdu dan rikkis historjái. Nana báikkálaš áŋgiruššan lea kulturmuittuid buorre suodjaleapmi.
Kulturbiras
Spittás gávdno Romssa fylkka riggámus kulturbiras, don doloža rájes, gos leat hui ollu ja juohkelágan kulturmuittut. Boarraseamos mearkkat leat boares geađgeáiggi rájes. Ođđaset geađgeáiggi rájes gávdnojit duktásajit measta juohke áidna luovttas miehtá olles Spittá. Dáppe leat gávdnon maiddái mearkkat Kjelmøy-keramihkas, gávdnosat beaiváduvvon 800-0 ovdal Kristusa. Mii gávdnat maiddái árra metállaáiggi njuolggačiegat, stuorra duktásajiid.
Goahtesajiid sáhttá juohkit guovtti jovkui, jorba ja njeallječiegat. Vuosttaš joavku čájeha sámi bivdoservodaga nugo dat lei veahaš ovdal Ristusa riegádeami ja gitta 1600-logu rádjai. Dat lei johtaleaddji heiveheapmi bivddu ja guolástusa vuođul. Jorba duktásajit čájehedje mihtilmas sámi arkitektuvrra, bealljegoahti. Mii gávdnat mearkkaid daid maŋis giŋgguid mielde Spittás ja Sørstrømmen, mii čájeha ahte dát guokte báikki ledje guovddážat goappáge siidaservodagas. Seammás gávdnat mii maiddái mearkkaid ahte várra lea leamaš guhkes áiggi oktavuohta norrøne servodagain guhkkelis máddelis. Stuorát návstosadji ja várra norrøna hávdi seamma báikkis, leat beaiváduvvon áigái 200-400 ovdal ristusa ja čájeha oktan ollu buoidevuoššanrokkiiguin (bákterokkit) ahte lea leamaš guhkes áiggi gávpeoktavuohta norrøna servodagain.
Ollu sámi hávdegávdnosat miehtá olles mátta bealde Spittá ja guhtta guovžahávddi čájehit ahte sullos lea leamaš mihtilbmas mearkkašupmi sámi oskkoldaga oktavuođas. Dát jáhkku nannejuvvo maiddái Arahavde (Kirkehammeren) og Báhppageadgi (Prestesteinen) bálvvosgeđggiid bokte ja báikkálaš muitalusaid bokte mat čatnasit daidda. Erenoamáš čalbmáičuohci leat dat njeallje guovžahávddi mat leat čoahkis unna sajis fiervvás Skagedalen - ii nu guhkken eret Báhppageađggis.