Gii beassá Sámediggái?

Gii beassá Sámediggái?

39 áirasa galget válljejuvvot Sámediggái. Norggas lea sámediggeválga juohke njealját jagi. Buot sápmelaččat geat leat Sámedikki jienastuslogus besset jienastit. 

Go válgalanjat giddejuvvojit, de galget lohkkojuvvot buot jienastagat mat leat addojuvvon ovddalgihtii ja válgabeaivvi. Válgaloahppameanut čađahuvvojit guovtti vuorus. Vuos galgá mearriduvvot galle áirrassaji juohke bellodagas dahje juohke listtas galgá leat Sámedikkis. Dasto ferte mearridit guđe áirasat bellodagas/listtas galget oažžut dáid sajiid (áirasiid válljen).

Mandáhtaid juogadeapmi

Biire mandáhtaid juohkin dahkko St. Laguë vuogi mielde. Buot 39 mandáhta Sámediggái galget juhkkojuvvot válgabiriide. Juohkinlohku mandáhttajuohkimis válgabiiriid gaskkas lea olbmuid lohku jienastuslogus válgabiirres. Sámedikki jienastuslohku geassemánu 30. beaivvi dan jagis go maŋemus lei suohkanstivra- ja fylkkadiggeválga biddjo vuođđun.

Juohkin dáhpáhuvvá čuovvovaš vugiin:

  • Juohke válgabiirres galget leat guokte mandáhta.
  • Dat eará mandáhtat juhkkojuvvojit dasto gorálaččat válgabiirriid gaskka dan vuođul gallis leat čálihuvvon jienastuslohkui, go juohkinlohku ovttaskas válgabiirres juhkkojuvvo loguiguin 1-3-5-7 jna. Dat kvotieanttat mat albmanit , nummarastojit dađistaga. Mandáhta juhkkojuvvojit válgabiirriide daid kvotieanttaid vuođul. Vuosttas mandáhta oažžu dat listu, mas lea stuorámus kvotieanta. Nuppi mandáhta oažžu dat listu, mas lea nubbin stuorámus kvotieanta jna. Jus listtuid kvotieanttat leat ovtta stuoru, de gullá mandáhta dan listui mas leat eanemus jienasteaddjit. Jus guovtti dahje eanet válgabiirriin lea seamma kvotieanta, de gullá mandáhtta dan válgabiirii mas lea stuorimus juohkinlohku. Jus dain lea seamma juohkinlohku, de vuorbádus mearrida man válgabiirii mandáhta gullá.
  • Mátta-Norgga válgabiirii ii galgga liikká juhkkojuvvot eanet mandáhtaid go livčče ožžon jus buot 39 mandáhttalávčče juhkkojuvvon gorálaččat válgabiirriid gaskkas.

Áirasiid válljen

Go lea mearriduvvon galle mandáhta guđege listu oažžu, de juohká lohkanválgastivra daid listtu evttohasaide. Evttohasat mat eai leat válljehahttit eai lohkkojuvvo mielde.

Evttohasválljen dáhpáhuvvá čuovvovaš vugiin:

Álggos lohkkojuvvojit dat namat mat leat čállojuvvon vuosttažin jienastanlihppuin. Dat evttohas gean namma lea čállon eanemus geardde válljejuvvo. Dasto lohkkojuvvojit dat namat mat leat čállojuvvon nubbin jienastanlihpuin. Dat evttohas gean namma lea čállon eanemus geardde go bidjá oktii vuosttaš ja nuppi lohkama bohtosiid, válljejuvvo. Lohkan jotkojuvvo seamma láhkái dassážii go buot dat evttohassajit mat listtus galget leat, leat devdojuvvon. Jus máŋggas evttohasain olahit seamma bohtosa, de lea álgoortnetvuorru mearrideaddji.

Juohke listu galgá nu bures go lea vejolaš oažžut seamma ollu sadjásašáirasiid go áirasiid, ja lassin vel golbma. Sadjásašáirrassajit juhkkojuvvojit seamma vuogi mielde go áirasat.

Jus jienasteaddji rievdadusas jienastanlihpus galgá sáhttit váikkuhit persovdnaválgii, de fertejit badjel beali bellodaga jienasteddjiin leat dahkan rievdadusa seamma kandidáhta ektui.

Loga láhkaásahusa sámediggeválgga birra