Sámegielaid hálddašanguovlu

Sámegielaid hálddašanguovllus leat sámegiella ja dárogiella ovttaárvosaš gielat. Dát mearkkaša ahte buohkain lea riekti oažžut bálvalusaid sámegillii go váldet oktavuođa almmolaš ásahusaiguin mat leat sámegielaid hálddašanguovllu siskkobealde.

Sámegielaid hálddašanguovlu fátmmasta:

Romsa ja Finnmárku:

​ Sámegielaid hálddašanguovlu fátmmasta: Romsa ja Finnmárku:  Sámegielaid hálddašanguovlu  Guovdageaidnu Kárášjohka Deatnu Unjárga Porsáŋgu Gáivuotna Loabák  Dielddanuorri  Nordlánda: Hábmer Aarborte   Trøndelága: Snåase Raarvihke Rosse/Røros  Golbma davimus fylkkasuohkana, Romsa ja Finnmárku, Nordlánda ja Trøndelága, gullet maiddái hálddašanguvlui.  ​ - Deaddil ja stuora govva ihtáSámegielaid hálddašanguovlu

Guovdageaidnu
Kárášjohka
Deatnu
Unjárga
Porsáŋgu
Gáivuotna
Loabák 
Dielddanuorri

Nordlánda:

Hábmer
Aarborte 

Trøndelága:

Snåase
Raarvihke
Rosse/Røros

Golbma davimus fylkkasuohkana, Romsa ja Finnmárku, Nordlánda ja Trøndelága, gullet maiddái hálddašanguvlui.

Golbma suohkankategoriija

Stuoradiggi mearridii miessemánu 30. beaivvi 2023 rievdadusaid sámelágas, mat dahket ahte sámelága giellanjuolggadusat leat heivehuvvon hálddašanguovllu iešguđet suohkaniid dárbbuide ja gielladillái.

Láhkarievdadus dahká ahte sámegielaid hálddašanguovlu lea dás rájes juhkkojuvvon golmma iešguđet suohkankategoriijii; giellaovdánahttinsuohkanat, giellaealáskahttinsuohkanat ja giellamovttiidahttinsuohkanat.

Giellaovdánahttinsuohkaniin ja giellaealáskahttinsuohkaniin galgá alimus vuoigatvuođadássi, ja vástida suohkaniidda mat leat oassin dálá hálddašanguovllus. Giellamovttiidahttinsuohkanat lea suohkaniidda gosa sámi álbmot eanaš lea fárren, ja geain ii leat seamma čatnašupmi sámi gillii.

Go suohkanat ohcet beassat sámegielaid hálddašanguvlui, de fertejit dieđihit makkár kategoriijas háliidit leat mielde, ja nu sáhttá suohkan maid olu ieš mearridit makkár giellavuoigatvuođadássi sis galgá leat. Lea maid vejolaš rievdadit kategoriija, jus gielladilli suohkanis rievdá, ja nu lea maid vejolaš dađistaga addit álbmogii eanet vuoigatvuođaid ja fálaldagaid.

Giellaovdánahttinsuohkanat

Dán kategoriijas leat suohkaniin eanemus gáibádusat. Suohkaniin bohtet leat seamma gáibádusat go dál. Dasa lassin ožžot sii gáibádusa ahte sii galget sámegiela atnit maiddái siskkáldas áššemeannudeamis. Guovdageaidnu, Kárášjohka, Unjárga ja Deatnu leat evttohuvvon dán kategoriijai.

Álbmogis lea:

  • Riekti seamma áiggi oažžut njálmmálaš vástádusa sámegillii
  • Riekti oažžut čálalaš vástádusa sámegillii
  • Riekti beassat sámástit ja čállit sámegillii duopmostuoluin ja viessoláigonággolávdegottis
  • Riekti beassat sámástit ja čállit sámegillii politiijaide ja áššáskuhttieiseválddiide
  • Riekti beassat geavahit sámegiela kriminálafuolahusas
  • Riekti oažžut bálvalusaid sámegillii almmolaš dearvvašvuođa- ja fuolahusásahusain ja mánáidsuodjalusásahusain
  • Riekti oažžut sámegielat bálvalusat Norgga girku searvegottiin

Muđui:

  • Giellaovdánahttinsuohkaniin galgá sámegiella leat dássálaga dárogielain suohkana siskkáldas hálddahusas ja suohkanstivrras. (dát lea ođas –ovdal besse dán válljet)
  • Suohkan galgá digaštallat sámegiela hástalusaid suohkana plánastrategiijas. Suohkan galgá bidjat bajitdási mihtuid nannen dihte sámegiela suohkanis.

Giellaealáskahttinsuohkanat

Dát suohkanat eai dárbbaš seamma áiggi vástidit sámegillii njálmmálaččat jus ii leat vejolaš. Sii eai ge dárbbaš geavahit sámegiela siskkáldasat. Porsáŋgu Gáivuotna, Loabát, Dielddanuorri, Hápmi, Aarborten, Raavrevijhke, Rossen ja Snåasa leat evttohuvvon dán kategoriijai

Álbmogis lea:

  • Riekti oažžut njálmmálaš vástádusa sámegillii  (muhto ii seamma áiggi jus ii leat vejolaš)
  • Riekti oažžut čálalaš vástádusa sámegillii
  • Riekti beassat sámástit ja čállit sámegillii duopmostuoluin ja viessoláigonággolávdegottis
  • Riekti beassat sámástit ja čállit sámegillii politiijaide ja áššáskuhttieiseválddiide
  • Riekti beassat geavahit sámegiela kriminálafuolahusas
  • Riekti oažžut bálvalusaid sámegillii almmolaš dearvvašvuođa- ja fuolahusásahusain ja mánáidsuodjalusásahusain
  • Riekti oažžut sámegielat bálvalusaid Norgga girku searvegottiin

Muđui:

  • Suohkan oažžu válljet háliidit go ahte sis galgá leat sámegiella dássálaga dárogielain suohkana siskkáldas hálddahusas ja suohkanstivrras
  • Suohkan galgá digaštallat sámegiela hástalusaid suohkana plánastrategiijas. Suohkan galgá bidjat bajitdási mihtuid nannen dihte sámegiela suohkanis.

Giellamovttiidahttinsuohkanat

Dáin suohkaniin lea álbmogis riekti oažžut sámi giella- ja kulturbálvalusa mánáide, nuoraide ja boarrásiidda

Álbmogis lea:

  • Riekti beassat sámástit ja čállit sámegillii duopmostuoluin ja viessoláigonággolávdegottis
  • Riekti beassat sámástit ja čállit sámegillii politiijaide ja áššáskuhttieiseválddiide
  • Riekti beassat geavahit sámegiela kriminálafuolahusas

Muđui:

  • Suohkan galgá digaštallat sámegiela hástalusaid suohkana plánastrategiijas. Suohkan galgá bidjat bajitdási mihtuid nannen dihte sámegiela suohkanis.