Sámediggeráđđi Berit Marie Eira Marit Kristine Hætta Sara

Buorre eahket buohkaide.
Mun lean Juhána Biera Biret Márjá ja lean sámediggeráđđi. Mun ovddastan Ávjovári Johttisápmelaččaid listu, ja háliidan giitit min gili luonddugáhttelihtu go áŋgirruššabehtet ja čájehehpet vuosttehágu Norgga stáda bieggafápmohuksen-plánaide otná urddacahkkeheami bokte.

Dolat galget čuovgat ja muitalit ahte mii leat ain dás. Dáinna lágiin mii cealkit ahte eat dohkket álgoálbmotvuoigatvuođaid duolbmuma ja sámiid boahtteáiggevejolašvuođaid gáržžideami ruoná kolonialismma namas. 

Dálkkádatrievdan lea min áiggi stuorimus áitta olbmo ja luonddu bisttevašvuhtii. Mii sápmelaččat, geat eallit ja viežžat birgejumi luonddus, leat guhká juo vásihan mo dálkkádat lea rievdan. Sámit, nu go earát arktálaš guovlluin, leat juo šaddan heivehit eallindili dálkkádatrievdademiid geažil. Sámedikki vuolggasadji lea ahte álgoálbmogiid máhttu ovttas dieđalaš máhtuin, lea deaŧalaš vuođđu go galgá dustet ja gieđahallat hástalusaid maid lassáneaddji dálkkádatrievdamat ja liegganeapmi Árktisis dagahit. Billistit luonddu ja cegget stuorra bieggafápmorusttegiid ii čoavdde man ge láhkai dálkkádatroasu, ja dan ii sáhte geavahit ággan rihkkut min vuoigatvuođaid.

Sámedikkepresideanta muitalii gieskat dievasčoahkkimii movt son  heađástuvvá go sámi nuorat, geaid mii dárbbašat ruovttus Sámis, dovdet stuorra ovddasvástádusa rahčat riektestáda ovddas ja vai olmmošvuoigatvuođarihkkumat Fovsen-áššis galget heaittihuvvot. Mus leat seammalágan dovddut ja jurddašan dávjá man guhká galgat mii sápmelaččat dárbbahit vuosttildit ja ráhčat iežamet rivttiid ovddas? Mii, geat maid leat stádaássit Norggas, geat leat seamma vearromáksit go earát Norggas, mii geat doaimmahit iežamet árbevirolaš doammaid ja eallinvugiid vai buolvvat min maŋis ge besset eallit sápmelaččan. Mii geat leat sámepolitihkárat fertet doalahit jáhku ahte politihkka, váikko lea hástaleaddji, lea rivttes vuohki čoavdit váttis servodatčuolmmaid – ja dan mii fertet geahččalit ollašuhttit váikko juste dán dilis orru ahte dahkat dan vuostebiekkas.

Dál leat fargga gollan guokte jagi dan rájes go Norgga alimusriekti celkii ahte bieggafápmorusttegat Fovsenis leat lobiheamit. Seamma guhká lea Norgga stáda čájehan ahte eai beroš dán duomus. Sii leat njuolgut čájehan ahte eai oba ane ge árvvus boazodoalu, ja nu maiddái buot sápmelaččaid Norggas. Sii leat joatkán diekkár plánaiguin ja erenomažit suorggahahtti lea Muolkkuid elektrifiseren ášši mearrádus mii vel bođii almma alimusrievtti duomus, ja mii mielddisbuktá stuora roasu boazodollui. 

Dál leat min sámi nuorat fas mannan ja vuolgime oaivegávpogii čájehit vuostehágu dáidda daguide, nugo lohpidedje dálvet. Maiddái dáppe Guovdageainnus leat juo mannan nuorat dohko ja dieđan earát leat maid vuolgime. Sii, geat min buohkaid ovddas čájehedje ahte mii leat ain dás. Sii geat ožžo olles máilmmi lihkkasit doarjjan, earret Norgga stáda. Mii, sámediggeráđis doarjut sin ollásiid, ja maiddái doarjut din geat lágidehpet dákkár lágidemiid go dát mas mii leat dál.

Urddacahkkeheapmi Berit Marie Eira

Min nuorat guddet stuora, lossa noađi ja mii servodahkan fertet dahkat dan maid sáhttit doarjundihte sin, sihke dál go mannet, muhto eandalii maŋŋel go mediás ja stuoraservodagas fas jáskkoda Fovsen-sáhka ja eará bieggomilloságat ja go sámiid vuoigatvuođaid birra ii šat gullo mihkkege.

Ollugat sis geat serve miellačájehemiide mannan háve leat muitalan man váttis lei áigi maŋŋel. Studeanttat eai beassan eksámeniid čađahit go ledje jávkan nu guhká, earát ges dovde guorosvuođa ja lossa jurdagiid.

Dalle fertet mii áimmahuššat ja čájehit min nuoraide ahte sii eai leat iehčanassii ja ahte ráhčamušat ávkkuhit, ahte mii leat ain dás ja ahte mii eat vuollán. Dat lea min oktasaš ovttasvástádus servodahkan. Mun sávan otná dolat dáppe maid buktet vuoimmi sidjiide.

Loahpahan sániiguin máid sámediggeráđđi Maja Kristine Jåma lei čállán iežas facebook siidui go searvvai árktalaš eamiálbmot čoahkkimii mii álggahuvvui govain Storheia bieggamillohuksemis:

“Mun jurddahan ganjalčalmmiiguin: Movt sáhttá olbmos leat nu bávččas, muhto seammás leat nu čeavlái? Mus čuožžila hirbmat fápmu go jurddahan ahte mii leat ain dás ja mis livčče čovdosat go beasašeimmet mearrideaddji bevddiide."

Giitu mu oasis, sávan lihkku otná doaluide dáppe!