Sámediggi lea addán 204 000 ruvdnosaš doarjaga Láhppi Sámiid Searvái, mii galgá duođaštit mearrasámi giela ja terminologiija Láhpi suohkanis. Dán prošeavtta mihttomearri lea addit erenoamážit mánáide ja nuoraide vejolašvuođa fas gávdnat iežaset sámi kulturárbbi ja identitehta, ja dan bokte oažžut rámisvuođa iežaset duogážii ja kultuvrii.
Doarjja dokumenteret mearrasámi suopmana
Prošeakta galgá duođaštit Láhpi guovllu mearrasámi suopmana jearahallamiid bokte olbmuiguin geat ain máhttet giela. Lea maid dehálaš čatnat giela Láhpi kultuvrralaš eallima duođašteapmái, lundui, mearraguovlluide, guolásteapmái, eanandollui, duodjái ja dállodollui oppalaččat.
Maren Benedicte Nystad Storslett
Árvu/Sametinget
– Láhppi Sámiid Searvvi barggus lea stuorra mearkkašupmi sámi álbmogii. Sin áŋgiruššan duođaštit ja ealáskahttit mearrasámi suopmaniid lea vealtameahttun deaŧalaš go galgá njulget dan mii lea massojuvvon ja sihkkarastit ahte min kulturárbi eallá ain, dadjá sámediggeráđđi Maren Benedicte Nystad Storslett (NSR).
Buot čohkkejuvvon tearpmat almmuhuvvojit dađistaga tearbma- ja sátnediehtobáŋkkus neahttasiiddus satni.org. Dát sihkkarastá dan ahte terminologiija šaddá álbmogii olámuttos ja sáhttá geavahuvvot dutkamis ja oahpahusas.
Dasa lassin lea addojuvvon 60 000 ruvnno Láhppi Sámiid Searvái ásahit giellaarena nu ahte kursaoasseváldit besset oahpásnuvvat sániide, dajaldagaide ja duodjeterminologiijai mii geavahuvvo go sii barget dujiin ja olgoáibmodoaimmain.
Sámi giellaguovddážiid ásaheapmi
Sámediggi lea addán Ivgu suohkanii 400 000 ruvdnosaš doarjaga sámi giellaguovddáža ásaheapmái. Guovddáža guhkes áiggi mihttomearri lea oččodit ealli sámegiela ja nannet sámi identitehta Ivgus. Ivgu mearrasámi historjjá, kultuvrra ja árbevieruid čalmmustahttin lea guovddážis prošeavttas, ja árbedieđuid gaskkusteapmi lea deaŧalaš.
Dasa lassin lea addojuvvon 600 000 ruvnno doarjjan Málatvuomi suohkanii, sámi giellaguovddáža ásaheapmái. Guovddáš galgá leat sámegiela guovddášsadji guovllus, fállat giellakurssaid ja doaimmaid, ja doaibmat sosiála deaivvadanbáikin sihke sámi ássiide ja eará berošteddjiide.
– Doarjja ođđa giellaguovddážiid ásaheapmái lea guovddáš oassi Sámedikki giellaguovddášstrategiijas. Giellaguovddážat addet sihke mánáide ja rávisolbmuide mávssolaš arenaid ja doaimmaid giellaoahppamii ja giellaovddideapmái. Gielddaid álgga ásahit giellaguovddážiid lea deaŧalaš sámegiela ja sámi kultuvrra nannemis, dadjá Nystad Storslett.
Sávvat oažžut ollu ohcamušaid
Dat guokte doarjjaortnega Giellaovddidandoaimmat ja Dokumenterendoaimmat leat 2025:s biddjojuvvon oktii, ja lea dál Giellaovddidandoaimmat.
Doarjjaortnegiin Giellaovddidandoaimmat ja Sierra gielladoaimmat lulli-, ubmi-, bihtán-, julev-, nuortalaš- ja márkosámi guovlluide lea rabas ohcanáigemearri gitta skábmamánu 3. beaivái 2025 dii. 15.30 rádjai, ja sámediggeráđđi sávvá oažžut ollu ohcamušaid.
Listu prošeavttain mat leat ožžon doarjaga giellaortnegiin dán háve: