25 676 olbmo leat čálihuvvon Sámedikki jienastuslohkui

Sámediggi lea dál geargan meannudit gáibádusaid čálihuvvot jienastuslohkui ovdal dán čavčča válggaid.

Varraseamos almmolaš logut čájehit ahte leat 25 676 olbmo čálihuvvon jienastuslohkui, lasáhusain 5131 ođđa jienasteddjiin (25%) mannan válggaid ektui.

Dievasčoahkkinjođiheaddji Tom Sottinen (Bb) lea duhtavaš dáid varraseamos loguin ja go dađis eanet olbmot válljejit dieđihit iežaset jienastuslohkui.

Tom Sottinen Åse M. P. Pulk/Sámediggi

– Leat buorit ođđasat ahte jienastuslohku stuorru ja dat čájeha ahte sámi demokratiija lea nanus. Sávan ollugat geavahit jienastanvuoigatvuođas, dadjá dievasčoahkkinjođiheaddji Tom Sottinen.

– Dán jagi leat mii vuosttaš geardde bidjan doaimmaid johtui oažžut nuoraid beroštišgoahtit dieđit iežaset jienastuslohkui ja geavahit jienastanvuoigatvuođas. Mii leat čađahan válgaávžžuhusdoaimma mas nuorat leat váldomihttojoavkun, ja mii dáhttut joatkevaččat bargat dákkár diehtojuohkinkampánjjain.

Sámediggeválggat dollojuvvojit oktanaga stuorradiggeválggain, vuossárgga 8. beaivve čakčamánus 2025. Sámediggi lea juhkkojuvvon čieža sámi válgabiirriide, ja buohkat geat leat čálihuvvon Sámedikki jienastuslohkui 30.06.25 rádjai sáhttet jienastit sámediggeválggas. Sámediggái válljejuvvojit oktiibuot 39 áirasa.

Gielddas gos leat unnán olbmot jienastanlogus, vuollil 30:is, lea vejolaš dušše ovdagihtii jienastit borgemánu 10. b. rájes. Sámediggi álmmuha ruovttusiidosis guđe gielddat dat leat.

Leat guokte válgabiire mii spiehkastit, gos jienastuslohkui leat eanemusat dieđihan iežaset. Davveguovllu válgabiirres lea lassánan 1259 dieđihemiin mannan válggaid ektui, mii lea 40% lasáhus.

Lulli-Norga válgabiire lassána eanemus, gos leat 1769 dieđiheami 2021-válgga rájes, mii lea 41% lassáneapmi. Ávjovári válgabiirres lean unnimus lassáneapmi, dušše 259 dieđihemiin mannan válggaid rájes, mii lea 6,7% lasáhus.

Sámediggi váruha ahte logut sáhttet rievdat. Buohkat geat leat gáibidan dieđiheami ovdal áigemeari dievvama geassemánu 30.b. dán jagi, ožžot iežaset ášši meannuduvvot ja nu maid jienastit dán jagáš válggain jos gáibádus mieđihuvvo ja dohkkehuvvo.

Dáppe gávnnat oppalašgova.

Juogadanboalut