27 miljovnna ruvnno sámi oahpponeavvuide – joatkkaoahpahus vuoruhuvvon

Sámediggeráđđi juolluda 27 miljovnna ruvnno ovdánahttit sámi oahpponeavvuid. – Dát juolludeapmi lea dehálaš lávki sihkkarastit sámi oahpponeavvuid joatkkaskuvla dásis, dadjá sámediggeráđđi Mikkel Eskil Mikkelsen (NSR).

Sámediggeráđđi lea addán doarjaga 18 oahpponeavvoprošektii maidda oahpponeavvoráhkadeaddjit leat ohcan doarjaga. Dán jagi juolludemiid almmuheamis lei oahpahus sámegielas nubbingiellan joatkkaskuvladásis vuoruhuvvon davvi-, lulli- ja julevsámegielas.

– Dán jagi juolludeapmi lea dehálaš joatkkaoahpahussii. Oahpaheaddjit leat guhká ohcalan oahpahusmateriála sámegiellafágaide joatkkaskuvladásis, ja mun lean ilus go sáhttit gokčat daid dárbbuid ja álggahit prošeavttaid sihke digitála ja deaddiluvvon oahpponeavvuide joatkkaskuvladásis. Dát guoská earret eará sámegiella 2, 3 ja 4 lulli-, julev- ja davvisámegielain, muitala Mikkelsen.

Lassáneapmi reviderejuvvon bušeahtas

Bohte ohcamušat oktiibuot 67 miljovnna ruvnno ovddas. Sámedikki reviderejuvvon bušeahtas, mearriduvvon geassemánus, dahkkojuvvui 7 miljovnna ruvdnosaš lassi juolludeapmi oahpponeavvuide. Dát lea viiddidan vejolašvuođa álggahit eanet buriid prošeavttaid. Sámediggeráđđi giitá ohcciid buriid ohcamušaid ovddas.

– Mun dieđán ahte lágádusat ja earát bidjet olu barggu ohcamušaide ja geavahit olu áiggi čatnat alcceseaset dárbbašlaš gelbbolašvuođa. Mis livččii galgan vejolašvuohta juolludit 67 miljovnna ruvnno ovddas, muhto dat vejolašvuohta mis ii leat. Dan 7 miljovnna ruvnno haga mii bođii reviderejuvvon bušeahtas livččiimet šaddan vel eanet ohcamušaid hilgut, dadjá Mikkelsen.

Vuoruha iežas doaimmahanválddi ektui

Vuollegis sirdima dihte ráđđehusa bealis stáhtabušeahta bokte dán jagi, fertii Sámediggi čavget guđe fágat vuoruhuvvojit almmuheamis. Mearrádus Sámedikki dievasčoahkkimis čujuha dasa ahte Sámediggi ovddemus ferte váldit ovddasvástádusa fágain maidda Sámedikkis lea fápmudus mearridit oahppoplánaid. Mikkelsen dadjá ahte dát lei mearrideaddjin sihke vuoruheami almmuheamis ja doarjagiid juolludeamis oahpponeavvoovddideapmái.

– Lei lossat go fertiimet čavget almmuheami dán jahkái, muhto jáhkán ahte lea riekta vuoruhit fágaid maidda Sámedikkis lea stuora ovddasvástádus, nu go earret eará sámegiellafágat, duodji, sámi historjá ja servodat, árbevirolaš máhttu ja oahpponeavvut ohppiide geain lea dárbu erenoamáš heiveheapmái. Go juolludeamit dahket ahte doaibmanvejolašvuohta lea ráddjejuvvon, de mii fertet čavgadit vuoruhit, čilge Mikkelsen.

Doarjja maid álkeslohkangirjjiide

Eará dehálaš oassi dán jagi juolludemiin lei doarjja ovddidit álkeslohkangirjjiid mánáide ja nuoraide. Lea addon juolludeapmi njealji prošektii davvi- ja lullisámegielas.

– Ohppiin galgá leat olámuttos girjjálašvuohta iešguđet dásis oahpahusas, leaš dál románat dahje teavsttat mat heivejit bures aittoálgiide. Dát leat teavsttat maid mii oaidnit leat hui anihahttit ja dárbbašlaččat oahpahusas. Mun sávan ahte dát juolludeapmi dahká ahte oahppit eanet lohket sámegiela ja ahte šaddá lohkanmiella maid, dadjá Mikkelsen.

Geahča guđe prošeavttat leat ožžon 2023s oahpponeavvojuolludeami (PDF, 115 kB)