Ođđa oahpponeavvoovddideami doaibmaplána oktavuođas namuha earret eará Sámediggi oahpaheddjiid ráhkaduvvon gárvves ovddidan oahpporesurssaid oastima birra, ja dát lea ovttasbargu gaskkustit ja juogadit oahpponeavvuid Sámi allaskuvllain. Mikkelsen namuha ahte dain doaimmain lea stuora ovddidanpotensiála.
Mikkel Eskil Mikkelsen
Árvu/Sametinget
– Oahpaheddjiin lea juo dat oahpporesursa maid sii leat ieža ovddidan, ja dan livččii sáhttit juogadit oallugiiguin. Dás mis leat vejolašvuođat, ja mii Sámedikkis leimmet gergosat álgit doarjjaortnet bargguin dása ja ovddidit vel eambbo Ovttosa ja ovttasbarggu Sámedikki oahpponeavvoguovddážiin, muhto bušeahtaunnideami dihte šaddet dat doaimmat vuordit ovddas guvlui, lohka Mikkelsen.
Vuoruhit garrasit
Viidáset váikkuha bušeahttaunnideapmi ahte Sámediggeráđđi evttoha meastta aivve vuoruhit sámegielfága boahttevaš jagiid. Mikkelsen diehtá ahte dat ii govčča dárbbu sámi skuvllain.
– Mii vuoruhit maid muhtin erenoamáš fágaid joatkkaskuvllas, ja oahpporesurssaid daidda hearkkimus sámi oahppijoavkkuide, mat leat oahppit geain lea dárbu erenoamáš heiveheapmái. Dat mearkkaša ahte sámegiel oahponeavvut eará fágain eai vuoruhuvvo Sámedikki bealis boahttevaš jagiin. Dat lea dađi bahábut heajos diehtu Sámedikkis sámi oahpaheddjiide ja ohppiide, dál go leat ođđa oahppoplánat ja eanet go goassege ovdal livččii dárbu ođđa oahpponeavvuide. Sámedikki bealis lea vuosttažettiin sáhka das ahte váldit ovddasvástádusa daidda fágaide main Sámedikkis lea váldi mearridit, joatká Mikkelsen.
Mikkelsen čujuha dasa ahte okta váikkuhus lea ahte ferte geahčadit movt ovddasvástádus gaskkal Sámedikki ja Máhttodepartemeantta lea juogaduvvon.
– Mun háliidivččen áinnas ovddidit plána gos ovdánahttit sámegielat digitála oahpponeavvuid ja oahpponeavvuid eambbo fágain. Dan sivas go šaddat garrasit vuoruhit de álgit fágaiguin maid Sámediggi mearrida. Máhttodepartemeantta mearrida eará fágaid sámi oahppoplánas (LK20 S), earret sámegielfágain ja erenoamáš sámegiel fágain joatkkaskuvllas. Mis lea bággu ovddemusat iežamet fágain beroštit, de ferte Máhttodepartemeanta ovddasvástidit iežas fágaid, lohká Mikkelsen.
Stuorit rámmat go ovddit ráđđehusas
Sámediggi oaččui stuorit rámmaid oahpponeavvoovdánahttimii ovddit áigodagas ja dat attii doaibmamuni oahponeavvuid ovddideapmái máŋgga ládje.
– Stuorit ekonomalaš rámmat oahpponeavvoovddideapmái ovddit ráđđehusa rájes attii midjiide vejolašvuođa sámi oahpponeavvoovddideapmái hukset nannoset vuođu. Mii beasaimet joatkit min dábálaš doarjjaortnegiiguin, vuoruhit digitála oahpponeavvuid ja seammás ásahit rámmašiehtadusaid lágádusain gos šiehtadeimmet oahpponeavvubuvttademiid vissis fágain ja vissis cehkiide. Dássážii leat vásihan ahte rámmaeavttut addet diehttevaš rámmaeavttuid lágádusaid oahpponeavvoovddideapmái, lohka Mikkelsen.
Gáibideaddji suorgi
Lea stuora dárbu ovddidit sámi oahpponeavvuid. Lea dárbu buot fágaide ovddidit oahponeavvuid, buot cehkiide ja dásiide buot golmma gillii.
– Go skuvllain leat ođđa oahppoplánat de lea čielggas ahte dárbu skuvllain lea erenoamáš stuoris, ja mun deattuhan ahte hárve dahje ii oktage Norggas gii ovddida oahponeavvuid máŋggaid fágain ja golmma gillii. Váillahan ipmárdusa dasa ahte dát lea jáhkkemeahttun gáibideaddji bargu mas olu hástalusat. Mun goit in lean govahallan ge ahte šattan oahpponeavvoruđaid unnideami dásset 2023:s, loahpaha Mikkelsen.