Ceahkkálastinplána veahkaválddi ja illasteami vuostá

Sámediggeráđđi lea konsulteren ráđđehusain nationála ceahkkálastinplána 2024-2028 barggu oktavuođas, mii lea eastadan dihtii veahkaválddi ja illasteami mánáid vuostá ja veahkaválddi lagas oktavuođain. 

Sámediggeráđi mielas lea ceahkkálastinplána buorre vuolggasadji viidáseappot bargui sámi servodagas, muhto meine ahte leat eanet áššit maid ferte čalmmustahttit. 

Berit Marie P.E. Eira Árvu/Sametinget

– Lea dárbu ahte dutkojuvvo eambbo veahkaválddi birra mánáid, boarrásiid, doaibmavádjigiid ja olbmuid vuostá geain leat iešguđet lágan seksuála sojut ja sohkabealledovddaheamit, ja maiddái digitála veahkaválddi birra sámi mánáid ja nuoraid vuostá, dadjá sámediggeráđđi Berit Marie P. E. Eira (Johttisápmelaččaid Listu). 

Plána joatká ráđđehusa doaibmaplána Frihet fra vold doaibmabijuid ja čujuha ođđa dárbbuide. Doaibmaplána almmuhuvvui borgemánu 13. b. 2021 ja deattuha movt sámi servodagain buorebut sáhttá eastadit ja vuosttaldit veahkaválddi ja illasteami. 

Sámediggeráđđi oaidná dasto stuora dárbbu ain joatkit Jasska-prošeavttain a kártet dárbbu lassi čuovvuleapmái. Ráđđi oaidná ahte 3 jagi ii lean doarvái áigi prošektii. 

– Eat ožžon doarjaga dán áššis ja mii oaidnit ahte ráđđehus ii šat váldde initiatiivva. Dan dihte áigut mii viidáseappot čuovvulit ášši singuin, dadjá Eira. 

Loga ráđđehusa ceahkkálastinplána eastadit veahkaválddi ja illasteami ánáid vuostá ja veahkaválddi lagas oktavuođain Sámi servodaga dárbbut ja doaimmat čalmmustahttojuvvojit doaibmaplánas (2024–2028) - Trygghet for alle: Prop. 36 S (2023–2024) - regjeringen.no

Sámi servodaga dárbbut ja doaimmat čalmmustahttojuvvojit doaibmaplánas

Sámediggeráđđi lea duhtavaš go sámi servodaga dárbbut ja doaimmat leat ožžon sierra kapihttala doaibmaplánas ja sámediggeráđđái lea leamaš dehálaš čuvget sámi servodaga dárbbuid. 

– Lea hui dehálaš ahte sápmelaččat geat leat gillán veahkaválddi ožžot veahki dakkár veahkkebálvalusas mas lea sámi giella- ja kulturgelbbolašvuohta, dadjá Eira. 

Dá leat muhtin čuoggát maid sámediggeráđđi lea deattuhan ráđđehussii:

  • Nannet politiija ja veahkkebálvalusa sámi giella- ja kulturgelbbolašvuođa vai sápmelaččat geat leat gillán veahkaválddi, ožžot dásseárvosaš fálaldaga.
  • Láhčit dili ahkeheivehuvvon oahpahussii rupmaša, rájiid ja seksualitehta birra sámegielaide.
  • Ovddidit heahteguovddášfálaldaga sámi álbmogii.