Raportta regionála čuovvoleapmi galgá čađahuvvot buot čieža válgabiires ovdal 2027 loahpa. Ulbmil lea bidjat vuođu árvvoštallat lea go dárbu ja mainna lágiin galggašii áŋgiruššan dan čieža sámi válgabiires nannejuvvot dahje rievdaduvvot ovddasguvlui, dan ektui ahte ealáskahttit, bisuhit dahje nannet sámi gielaid ja sámi kultuvrra.
Lullisámi válgabiires lea leamaš stuora beroštupmi sihke gulaskuddamii ja álbmotčoahkkimiidda. Sámediggeráđđi lei Plassjes, Tråantes, Nåavmesjenjaelmies (Namsos) ja Måefies (Mo i Rana). Oktiibuot ledje badjel 180 oasseváldi álbmotčoahkkimiin ja Sámediggi oaččui 27 čálalaš gulaskuddanvástádusa.
Álbmotčoahkkimiin ja gulaskuddancealkámušain lea boazodoallu loktejuvvon lullisámi giela, kultuvrra ja identitehta geađgejuolgin, ja máŋggas čujuhit dasa ahte leat garra rámmaeavttut ja ahte lea dárbu nannet dáid plána- ja areálaproseassain. Ealáhusbargit ja sin lagamusat leat fuolastuvvan sihke areálaid, vuoigatvuođaid ja eallinkvalitehta massima geažil.
– Lea dehálaš deattuhit ahte dát hástalusat váldojit duođas, dadjá sámediggepresideanta Silje Karine Muotka (NSR).
Máŋga gulaskuddanvástádusa sávvet ahte galget geavahuvvot gievrrabut giellaoahpahusmodeallat mánáidgárddiin, vuođđo- ja joatkkaskuvllain, áinnas ovttasbarggus giella- ja aktivitehtaguovddážiiguin. Ávžžuhuvvo jurddašit ođđasit, kreatiivvalaččat ja strategalaččat.
– Lea čielggas ahte sámegieloahpahus mánáidgárddis ja vuođđoskuvllas ferte nannejuvvot, ja dan ferte geahččat ovttas dainna vejolašvuođain ahte sáhttit joatkit sámegielain alit dásis.
Gulaskuddanvástádusat čájehit ahte giellaguovddážat dahket mávssolaš barggu go lágidit giellakurssaid ja giellaarenaid.
– Mii jáhkkit ahte dálá giellaguovddážiid nannen sáhtášii lasihit gielladoaimmaid ja addit vejolašvuođa ovddidit giellafálaldagaid báikkálaččat, ja giellaguovddážiid nannen sáhtášii mearkkašit resurssaid viiddiduvvon doaibmaguovlluide, nu ahte dat olahivčče eanet olbmuid lullisámi válgabiires, dadjá sámediggepresideanta.
Máŋggas ohcalit maiddái deaivvadansajiid. Sihke Tråantes ja Måefies háliidit sámi viesu. Dákkár viesuin sáhtášii lágidit sámegielkurssaid ja giellakafeaid, ja maiddái ovddidit ja ealáskahttit giellabargguid.
– Álbmotčoahkkimiid ja čálalaš gulaskuddama bokte lea sámediggeráđđi fuobmán ahte lea dárbu sámi fálaldagaide, ortnegiidda ja doaibmabijuide oassin dáruiduhttima divvumis lullisámi válgabiires. Dát ii leat dievaslaš, muhto proseassa lea čájehan áŋgiruššama ja buktán evttohusaid maid lea deaŧalaš Sámediggái čuovvolit, dadjá sámediggepresideanta.
Sámedikki dievasčoahkkin meannuda ášši gaskavahku njukčamánu 11. beaivvi. Bajásšaddan-, fuolahus- ja oahppolávdegoddi ovddida árvalusa dievasčoahkkimii. Lávdegoddečoahkkimat álget maŋŋebárgga guovvamánu 24. beaivvi ja loahpahuvvojit bearjadaga guovvamánu 27. beaivvi.
Loga dievasčoahkkinášši:
Áššeovddidus dárogillii: Sak 009/26 - Regional oppfølgning av Sannhets- og forsoningskommisjonens rapport – Behov for samiske tilbud, ordninger og tiltak i Sørsamisk valgkrets
Áššeovddidus lullisámegillii: Ášši 009/26 - Regionaale barkoe Saetniesvoete- jïh liktemekommisjovnen reektehtsinie – Daerpiesvoeth saemien faaleldahkh, öörnegh jïh råajvarimmiej åvteste Åarjelsaemien veeljemegievlesne