Majestehta Gonagas Harald ja Gonagaslaš allaárvosaš Ruvdnoprinsa Haakon, Sámedikkiid presideanttat, Stuorradikki várrepresideanta, Sámediggeáirasat, ráđđehusministarat ja gudni guossit. Giitu bovdejumis dán logát doaibma- dahje mandáhtaáigodaga allaárvosaš rahpamii.
Háliidan Ruoŧa Sámedikki bealis sávvat lihku Norgga Sámediggái ja ođđa áirasiidda dán ođđa doaibma- dahje mandáhttaáigodahkii ja njuovžilis válgabargguid čađaheamis.
Stuorra ja dehálaš barggut leat vuordimin din. Ollu stuora ja dehálaš áššit maiguin galgabehtet bargat, nugo midge leat Ruoŧas. Mii sámit leat okta álbmot, muhto mii eallit iešguđetge diliin ja bargat iešguđetlágan servodatvuogádagain. Muhto mis leat dattetge seammalágan juohkebeaivválaš hástalusat. Mii fertet ovttasbargat vai šaddat gievrrat ja nagodit hábmet oktasaš boahtteáiggi. Mii sáhttit maid movttiidahttit guhtet guoim ja juogadit vásáhusaid nubbi nuppiin.
Mii geat bargat Ruoŧa Sámedikki ovddas vásihat ahte Norgga Sámedikkis lea stuorát ovddasvástádus go mis lea sámi kultuvrras ja sámi kulturárbbis ja sámi oahpahusáššiin. Norgga Sámedikkis lea maid stuorát friddjavuohta ja dat sáhttá ieš mearridit áššiid maiguin háliida bargat. Ruoŧas lea Sámediggi stáhta eiseváldi, ja dasto stivre stáhta min barggu ja mis leat unnit resurssat. Muhto okta ášši mii lea dáhpáhuvvan Ruoŧas maŋimuš jagiid lea ahte mis lea 2022 rájes leamaš ođđa láhka, ráđđádallanortnet sámi álbmogin. Ráđđehus ja stáhta eiseválddit fertejit gulahallat sámiiguin áššiin, mat gusket sámiide. Lága ulbmil lea dáhkidt ahte sámiin lea vuoigatvuohta oassálastit buot dásiin mearridanproseassain. Ráđđádallanortnet gustogođii jagi 2024 maiddái gielddaide ja regiovnnaide. Dát mearkkaša hui ollu midjiide go sáhttit buktit oainnuideamet doarvái árrat mearrádusaid oktavuođas ja nu sáhttit váikkuhit áššiid. Dađibahábut leat ráđđádallanlágas gáržžideamit, dát guoská ovdamearkka dihte dušše ráđđehussii, stáhta eiseválddiide, gielddaide ja guovlluide, muhto ii fal stáhta fitnodagaide. Ja lea ain gukhkes lávki ovdal go dán áššis lea vejolašvuohta váikkuhit, dát guoská eanaáššiide.
Dat leat váttes árvvoštallamat ja ráddjemat maid mii fertet dahkat min politihkalaš barggus. Mii dárbbašat dáiddu ja gierdavašvuođa vai mii oažžut mielde iežamet álbmoga dáid dehálaš bargguide, mat leat jođus. Mu jurdagat mannet maiddái min duohtavuođakommišuvnna bargui. Mii dáhpáhuvvá go duohtavuođakomišuvdna lea loahpahan barggustis? Ruoŧas lea sámi duohtavuođakommišuvnna bargu guhkiduvvon čakčamánu 1. beaivái 2026. Dat eai leat vel almmuhan bohtosiid. Mii eat hálit čiehkat koloniserema, muhto buktit dan albmosii vai sáhttit gieđahallat iežamet vásáhusaid ja soabadit, sihke olgguldasat ja siskkáldasat. Dat lea váttis, muhto mii lea molssaeaktu? Háliidivččen gullat mo soabadanproseassa manná Norgga bealde ja oidnibehtet go makkárge bohtosiid duohtavuođakommišuvnna barggus.
Ruoŧas mis leamaš aitto ođđa válga Sámediggái. Válgabohtosat almmuhuvvojedje ikte nu ahte mis leat maid ođđa áirasat. Min vihádeapmi lea Bihtánis skábmamánu 26. beaivvi.
Mii dárbbašit guhtet guimmiid! Ođđa válljejuvvon lahttun mii sáhttit aktiivvalaččat hehttet hehttehusaid mielde čoavdimin daid hehttehusaid mat sirrejit min. Min ovttasbarggu bokte Sámi parlamentáralaš ráđis, olahat mii dobbelii ja ovttasráđiid sáhttit ovddastit iežamet álbmoga EO ja máilmmi ektui. Das lea sáhka seailluhit ja ovdánahttit min gielaid, gáhttet min eatnamiid ja kultuvrra sisabahkkemiin ja vealahemiin. Máilmmis lea dilli rievdan hui olu maŋimuš jagiid ja mii leat balus go militearagolut badjánit ja ahte vašálaččat fallehit min. Das leat maiddái váikkuhusat midjiide sámiide maid, go mii leat njeallje riikka álbmot. Mii váillahit iežamet vieljaid ja ustibiid Ruošša bealde, geat dál eai beasa searvat dákkár doaluide.
Loahpas háliidan muittuhit ahte lea dehálaš guldalit nuorat buolvvaid. Mii geat leat veaháš boarrásat ja mis leat olu vásáhusat ja mii leamaš oktii nuora – ja iige leatge guhkes áigi go leimmet nuora! Mii galgat leat buorre dáhtolaččat, addit nuoraide saji ja guldalit sin oaiviliid ja nieguid. Ja nu šaddáge ovdáneapmi. SPR:a doaibmaprográmmas mii čállit ahte lea dehálaš vuoruhit sámi nuoraid. Dat mearkkašage ahte mii addit sidjiide saji, váikkuheami ja vejolašvuođa ovdánit.
Dáiguin sániiguin háliidan cealkit dearvvuođaid iežan mielbargiin Ruoŧa Sámedikkis ja sávan ahte lihkostuvvabehtet bures šiehtadallamiiguin ja lihkostuvvabehtet doaibma- dahje mandáhttaáigodagain.