Gávcci iešguđet ge kulturdoaimma ožžot dál doarjaga Sámedikkis. Kulturdoaimmat nannejit sámi identitehta, veahkehit seailluhit kulturárbbi ja fuolahit ahte sámi kultuvrra dovdomearkkat ain čájehuvvojit.  

– Hui somá oaidnit man ollu buorit prošeavttat dál ožžot doarjaga Sámedikkis! Sámi prošeavttat ja buvttadeamit main leat kultuvrralaš ja dáiddalaš mearkkat leat dehálaččat seailluhan ja ovddidan dihte min kulturárbbi. Šaddá somá oaidnit movt prošeavttat ovdánit, dadjá sámediggeráđđi Maja Kristine Jåma (NSR).  

Maja Kristine Jåma Ørjan Marakatt Bertelsen

•  Folkemusikkscena Røros oažžu 20 000 ruvnno bálkáhit sámi artistta Marja Mortenssona ja Jakop Janssønna searvat Røros Folkefestivalii.
• Salten Pride oažžu 40 000 ruvnno bálkái ja mátkedoarjagii Erlend Eliasii quiz-lágideami várás.
• Polmak Flyttsamelag oažžu 50 000 ruvnno kulturlágidemiide Norgga Boazosápmelaččaid Riikkasearvvi / NBR riikkačoahkkima oktavuođas.
• Festspillene i Nord-Norge oažžu 90 000 ruvnno «Davvi Lávdi» prošeavtta čađaheapmái ovttas Márkomeanuin, mas ovddidit ja gaskkustit sámi dáidaga.
• Aurinko film AS oažžu 100 000 ruvnno «Árbi» filmma buvttadeapmái, mii lea veahkaválddi ja illasteami birra nissoniid vuostá Sámis.
• Guovssu Production oažžu 100 000 ruvnno sámi searvama várás ovdánahttinprošektii Northern Adaptable Performing Arts Prototype.
• Nango Design oažžu 125 000 ruvnno kultuvrralaš ovttasbarggu lágideapmái sámiid ja inuihtaid gaskkas Kalaallit Nunaatas/Ruonáeatnamis. 
• Sálas-Sámi Lágádus Ja Aviisasearvi oažžu 130 000 ruvnno girjemeassuide searvama várás Leipzigas 2025, gos čájeha ja muitala sámi girjjálašvuođa ja sámi čálliid birra riikkaidgaskasaš gehččiide ja girjesuorgái.