Sámediggi giitá Duohtavuođa- ja soabadankommišuvnna vuđolaš ja dehálaš barggu ovddas. Sámediggi doarju kommišuvnna árvvoštallamiid ja doaibmabidjoevttohusaid nugo dat bohtet ovdan raporttas. Sámediggi seammás muittuha ahte raporttas ii leat ollislaš gova historjjás, ii ge das leat dievaslaš listu doaibmabijuin mat sáhttet šaddat dahje šaddet dárbbašlažžan njulgemis ja soabadeamis.
Sámediggi lea solidáralaš kvenaid/norggasuopmelaččaid ja vuovdesuopmelaččaid iežaset árvvoštallama ja sin iežaset vuoigatvuođa hárrái defineret iežaset dárbbuid ja iežaset boahtteáiggi.
Sámediggi oaivvilda ahte Duohtavuođa- ja soabadankommišuvnna raporta čalmmustahttá soabadanproseassaid álggu dáruiduhttima maŋŋel. Raporta lea dehálaš struktuvrralaš ja stuora servodatlaš váikkuhusaid, ja maiddái persovnnalaš muitalusaid ja gillámušaid oainnusmahttimis, mat vulget historjjálaš vearrivuođain, seammás go dat čájeha geainnu boahtteáigái.
Sámediggi dovddasta ahte leat ollu vahágat maid ii sáhte njulget. Sámediggi liikká gáibida ahte servodat geahččala njulget dakkáriid maid sáhttá. Sámi servodahkii, nugo ovdamearkka dihte Sámediggái, suohkaniidda, fylkasuohkaniidda ja organisašuvnnaide, ferte addojuvvot vejolašvuohta ekonomalaččat čoavdit hástalusaid ja čađahit doaimmaid mat leat dárbbašlaččat vai olahuvvo soabadeapmi ja ovttaárvosašvuohta. Sámediggi muittuha ahte resurssat maid luondu addá leat leamaš sámi servodagaid, min kultuvrra ja gielaid geađgejuolgin. Barggus viidáseappot ferte danne vuhtiiváldit ja sihkkarastit sámi servodaga materiálalaš vuođu.
Sámediggi oaivvilda ahte dárbbašuvvojit politihkalaš dáhttu ja buorit proseassat jus galgá sáhttit čuovvulit kommišuvnna evttohan doaibmabijuid, ja eará doaibmabijuid mat materialiserejuvvojit áiggi mielde. Sámediggái lea dehálaš ahte sámi álbmogis álgoálbmogin leat seamma vejolašvuođat sihkkarastit ja ovdánahttit giela, kultuvrra ja servodateallima go muđui servodagas. Sámediggi ferte ovttas Stuoradikkiin, almmolaš ásahusaiguin, suohkaniiguin ja eará instánssaiguin ovttasbargat proseassaid olis maid mihttun lea soabadeapmi mii lea buoremussan servodahkii.
Sámediggi muittuha loahpas Duohtavuođa- ja soabadankommišuvnna loahpahansániid birra raporttas;
«Kommisjonen har foreslått tiltak for videre forsoning, men verken kommisjonen, Stortinget eller regjeringen kan vedta en tilstand av forsoning. Det er en samfunnsprosess som vil ta tid, og som må involvere et bredt spekter av samfunnsområder og aktører. Viljen til forsoning må vises i handling. Her har de som sitter i maktposisjoner, et særlig ansvar, og det venter store utfordringer.»
(Kommišuvdna lea evttohan doaibmabijuid viidáseappot soabadeapmái, muhto ii kommišuvdna, Stuoradiggi iige ráđđehus sáhte mearridit soabadandilálašvuođa. Dat lea servodatproseassa mii ádjána, ja mas ferte searvvahit ollu iešguđet servodatsurggiid ja aktevrraid. Daguid bokte ferte čájehit ahte lea dáhttu soabadit. Sis geat leat fápmoposišuvnnain, lea erenoamáš ovddasvástádus dás, ja stuora hástalusat leat vuordimis.)