Sámediggi reagere Ealáhus- ja guolástusdepartemeantta mearrádussii boahtte jagi dorskeeriid birra. Lea duođalaš boasttuárvvoštallan go unnimus bivdofatnasiid earrevuođu eai nanne, ja dat vearáskahttá dan duođalaš dili mii jo lea ollu riddoservodagain. Go eai leat doarvái earit, de guollevuostáiváldinrusttegat leat guoros, ja ollu bearrašat bággehallet guođđit riddoguovlluid.
Movt dat váikkuha riddoguovlluide?
Sámediggepresideanta Silje Karine Muotka
Ørjan Marakatt Bertelsen
– Riddoguovlluide dat čuohcá buot eanemusat go unnimus bivdofatnasiid earrevuođđu ii nannejuvvo. Bargosajit nohket, vuostáiváldinrusttegat leat guoros ja kulturvuođđu jávká. Mii oaidnit dál jo ahte olbmot fárrejit eret riddoguovlluin, ja dilli sáhttá vearáskit dán mearrádusa dihte, dadjá Muotka.
Sámediggi moaitá go Ealáhus- ja guolástusdepartemeantta dain konsultašuvnnain mat ledje Sámedikkiin aitto, ii áiggo árvvoštallat eará molssaeavttuid eriid ođđasit juohkimii, mat nannešedje riddoservodagaid. Okta molssaeaktu maid Sámediggi árvalii lei atnit juogekeahtes olggobealriikkaeriid riddobivdofatnasii.
– Mii árvvoštallat ahte guolástuseiseválddiin lea sihke láhkavuođđu ja vejolašvuohta eriid sirdit unnimus bivdofatnasiidda. Mearraresursalága 11. paragráfa mielde galgá eriid juogadeamis ja eará muddemiid oktavuođas mearkkašahtti láhkai deattuhit sámi geavaheami ja dan maid dat geavaheapmi mearkkaša sámi báikegottiide. Lea duođalaš go dat ii leat dahkkojuvvon, ja dat duolbmu álgoálbmogiid vuoigatvuođaid guolleresurssaid hálddašeamis, dadjá politihkalaš ráđđeaddi Sandra Márjá West (NSR).
– Massojuvvon vejolašvuohta nannet mearrasámi kultuvrra
Politihkalaš ráđđeaddi Sandra Márjá West– Guolástusministaris lei duohta vejolašvuohta nannet mearrasámi kultuvrra ja addit riddoservodagaide buoret eavttuid. Dađi bahábut ii válljen son atnit dan vejolašvuođa. Dat ferte leat ámmátdoaimmahaga rávvaga vuođul, mii ii vuhtiiváldde láhkavuođu ja vejolašvuođaid mat gávdnojit, dadjá sámediggepresideanta.
– Mii eat leat ovttaoaivilis das ahte riddoguolástussii lea várrejuvvon doarvái, erenoamážit go go guolástusministtar oaivvilda ahte fápmudusain leat stuora ráddjejumit duođas sáhttit konsulteret várrejumi birra. Konsultašuvnnain čujuhii son Stuoradikki mearrádussii das ahte várrejupmi riddoguolástussii galgá leat 0,9 proseanta ollislaš earis dahje unnimusat 3000 tonna. Stuoradiggi ferte dasto váldit ovddasvástádusas ja láhčit dili duohta konsultašuvnnaide várrejumi birra. Dieđusge mii atnit dehálažžan ahte galgá leat unnimusat 3000 tonna, muhto nu lea leamaš dan rájes go riddoguolástusortnet doaibmagođii, lasiha Muotka.
Sámediggi oaivvilda ahte departemeantta mearrádus ii vuhtiiváldde fanasjoavkku iige daid erenoamáš hástalusaid mat riddo- ja mearrasámi servodagas leat. Jus dáinna lágiin joatká, de das leat duođalaš váikkuhusat guoskevaš guovlluid ássamii, ealáhuseallimii ja kultuvrii.
Bealit leat ovttaoaivilis čuovvovaš áššiin dorske-, dikso- ja sáidebivddu muddema oktavuođas 62° N davábealde jagis 2025:
- Riddoguolástusortnega fanasearri mearriduvvo jagi álggus dan vuođul man galle fatnasa vurdet searvat ja man ollu ortnegis várrejuvvo
- Rahppojuvvo vejolašvuohta rievdadit riddoguolástusortnega fanaseari jagi mielde (Sámedikki ja Guolástusdirektoráhta gulahallama vuođul)
- Ráddjejumit searvat riddoguolástusortnegii galget váldojuvvot mielde dorski rabas joavkku plánejuvvon árvvoštallamii 2025:s.
- Lodegat ja boares Dielddanuori suohkan fátmmastuvvojit SFR-guvlui (Riddoguolástusortnega doaibmaguovlu)