Sámediggeráđđi ja Ráđđehus leat soahpan hábmet oktasaš plána sámi luossabivdokultuvrra seailluheapmái. Plána duogážin lea ahte luossabivdu lea maŋimus jagiid njiedjan garrasit sihke jogain ja mearas, ja das leat váikkuhusat árbevirolaš sámi luossabivdokultuvrra doaimmaheapmái ja sihke giela ja árbedieđu gaskkusteapmái boahtte bulvii. Sámediggi ja Dálkkádat- ja birasdepartemeanta háliidit dál cealkámušaid plánabargui.
– Luossabivdu lea sámi kultuvrra ja giela dehálaš guoddi, ja lea dehálaš oassi sámi kultuvrra luondduvuđđosis. Dál go luossabivdu lea garra deattu vuolde, de mii háliidit čađahit ođđa doaibmabijuid mat seailluhit dán dehálaš luossabivdokultuvrra. Dán bargui dárbbašit gulahallat singuin geain lea máhttu – namalassii sámi kulturdoaimmaheddjiiguin. Danne sávvat ollu cealkámušaid sis, dadjá sámediggepresideanta Silje Karine Muotka (NSR).
Cealkámušaid sáhttá addit sihke čálalaččat ja njálmmálaččat, ja sihke sámegillii ja dárogillii.
Okta plána doaibmabijuin lea ásahit ráđi mii galgá seailluhit ja geavahit árbedieđu Deanučázádaga hálddašeamis. Sámedikkis lea váldoovddasvástádus dakkár ráđi ásaheamis, ja galgá čavčča mielde háhkat cealkámušaid dán ráđi mandáhtii ja organiseremii.
– Min luossamáddodagat leat duođalaš dilis, ja ollu máddodagat sáhttet boatkanit oalát. Das leat stuorra váikkuhusat dehálaš sámi luossabivdui. Mii fertet buot návccaiguin gádjut luođuluosa ja seammás sihkkarastit sámi luossabivdokultuvrra vuođu. Ráđđi váikkuha vearditmeahttun máhtuin dán bargui, dadjá dálkkádat- ja birasministtar Andreas Bjelland Eriksen (Bb).
Plána vuolggasadji
Plána vuolggasadjin lea dárbu hálddašit luossamáddodaga guoddevaš vuogi mielde ja dat áddejupmi ahte luossabivdu lea dehálaš oassi sámi kultuvrra luondduvuđđosis. Sámi luossabivdu lea dehálaš oassi olbmuid biebmohivvodagas ja luondduruovttudoalus. Luossabivdu lea oktasaš doaibma mii stivre olbmuid sosiála eallima ja fierpmádagaid, ja váikkuha ássanmoktii ja loaktimii sámi guovlluin. Sámi luossabivdokultuvrras lea lagas čatnaseapmi árbedihtui, ja dasa gullet earret eará gielladoahpagat luosa ja luossabivddu birra, teknihkalaš bivdingálggaid, vugiid ja oahpahanvugiid birra, máhttu luosa, joga ja luonddu ja jagiáigodagaid birra, birgejumi, duoji, biebmovieruid, báikkálaš historjjá, njálmmálaš máinnastanvieruid ja luđiid birra.
Mo sáddet cealkámušaid?
Cealkámušaid sáhttá sáddet čálalaččat Sámedikki neahttasiidduid bokte: https://sametinget.no/politihkka/gulaskuddamat/aktiiva-gulaskuddamat/?sprak=12
Oktanaga čálalaš gulaskuddamiin lágiduvvojit 2025 čavčča mielde álbmotčoahkkimat gos háhkat njálmmálaš cealkámušaid. Álbmotčoahkkimat dollojit iešguđet báikkiin Sámis, dan sávaldaga vuođul ahte háhkat cealkámušaid iešguđet guovlluin gos lea ja lea leamaš sámi luossabivdokultuvra. Álbmotčoahkkimiid áiggit ja báikkit almmuhuvvojit ovddalgihtii.
Sámediggi ja Dálkkádat- ja birasdepartemeanta ávžžuhit buohkaid geain leat guoskevaš vásáhusat, dárbbut dahje doaibmabidjoevttohusat searvat prosessii. Ávžžuhit maiddái sáddet dieđu álbmotčoahkkimiid ja gulaskuddama birra eará organisašuvnnaide, ásahusaide dahje ovttaskasolbmuide geain sáhttá leat beroštupmi searvat.
Gulaskuddanáigemearri lea juovlamánu 31. b. 2025.
Fáktaboksa:
Masa háliidit Sámediggi ja Dálkkádat- ja birasdepartemeanta vástádusaid?
Sámediggi ja Dálkkádat- ja birasdepartemeanta háliidit vástádusaid dáidda gažaldagaide:
1. Mo berre seailluhit, nannet ja joatkit sámi luossabivdokultuvrra, dás maiddái:
a. luossabivddu árbevirolaš doaimmaheami, dás maiddái teknihkalaš gálggaid, vugiid, árbevieruid, dábiid ja oahpahanvugiid?
b. árbedieđu luosa, luossabivddu ja luosa eallinguovlluid birra?
c. sámegieldoahpagiid luosa ja luossabivddu birra, oktan báikenamaiguin ja luonddu ja jagiáiggiid válddahemiiguin?
d. vuoiŋŋalaš doaimmaid luossabivddu oktavuođas, ovdamearkka dihtii bálvvosbáikkiid árvvusatnima ja geavaheami?
e. báikkálaš historjjá, máidnasiid, njálmmálaš máinnastanvieruid ja luđiid mat čatnasit luossabivdui?
f. duoji, borramušvieruid ja eará kultuvrralaš geavadiid ja ealáhusaid mat vulget luossabivddus?
g. eará árvvuid, geavadiid dahje árbevieruid mat gullet birgejupmái daid guovlluin gos lea ja leamaš sámi luossabivdu?
2. Mo berre buhttet daid negatiiva váikkuhusaid maid luossabivddu njiedjan lea dagahan olbmuid ekonomalaš dillái, sosiála eallimii, fierpmádagaide ja ássanmoktii daid sámi guovlluin gos luossabivdu lea leamaš vuođđun ássamii?