Vuos lea sáhka dárogiel ja sámegiel oahppoplánain servodatfágas ja musihkas, ja oahppoplánain dárogielas ja sámegielas.

Váikkuhit dasa ahte ráhkaduvvo oktasaš referánsarámma 

Sisdoallolisttut galget doarjut oahpaheddjiid ja skuvllaid barggu árvovuođuin ja oahppoplánaiguin, ja ahte leat oktasaš referánsarámmat. Dat čájehit ovdamearkkaid fáttáin, práksisain, doahpagiin, teavsttain ja sullasaččain maid oahpaheaddjit sáhttet geavahit go plánejit ja čađahit oahpahusa fágain.

Listtuin leat evttohusat musihka, girjjálašvuođa, nationála dáhpáhusaid ja árbevieruid birra maid skuvllat ja oahpaheaddjit sáhttet geavahit oahpahusas vuođđoskuvllas. Listtut galget leat inspirašuvdnan, ja lea eaktodáhtolaš geavahit daid.

Ann-Elise Finbog Árvu/Sámediggi

Sámedikkis lea ovddasvástádus oahppoplánaid ráhkadeamis sámegielaide. Mihttu lea leamaš ráhkadit sisdoallolisttuid mat speadjalastet sámi oahpahusa dárbbuid ollislaš ja máhttovuđot vuogi mielde.

– Sihkkarastit ahte boahttevaš buolvvat besset vásihit sámi giela ja kulturárbbi, lea Sámedikki oahpahuspolitihka geađgejuolgi, dadjá sámediggeráđđi Ann-Elise Finbog (SáB).

Sisdoallu galgá speadjalastit máŋggabealatvuođa 

Sisdoallolisttaid barggu vuolggasadjin lea oahppoplánabuvttus ja árvovuođđu Oktasaš árvovuođđu ja bajit doaibmaprinsihpat mánáidgárdefálaldahkii ja oahpahussii miehtá Sámi (2022). Dokumeanta lokte ovdan oktasaš sámi árvvuid mat galget báidnit oahpahusa miehtá Sámi.

– Dáinna lágiin mii háliidit ovdánahttit sisdoalu mii speadjalastá sámi oahpahusa máŋggabealatvuođa ja seammás nanne oktasašvuođa rastá Sámi, dadjá Finbog.

Sámediggeráđđi deattuha ahte skuvllas lea guovddáš rolla nannet, ealáskahttit ja loktet sámi giela, kultuvrra ja árbedieđu - erenoamážit danne go buot oahppit eai oaččo dan máhtu ruovttus.

Cealkámušat leat dehálaččat 

Lea ráhkaduvvon árvalus sisdoallolistui sámegielas vuosttašgiellan 1.-7. jahkecehkiide. Listtuin leat evttohusat davvi-, julev- ja lullisámegillii. Vaikko joavku lea geahččalan gávdnat ovdamearkkaid buot gielain, de leat girjjálašvuohta, musihkka ja teavsttat ain eanemusat davvisámegillii – juoga mii vuhtto materiálas.

Sámediggi ávžžuha oahpaheddjiid, fágabirrasiid ja earáid geat barget sámi oahpahusain, searvat máhtolašvuođain, árvalusaiguin ja ođđa evttohusaiguin mat sáhttet nannet listtuid.

– Mii ávžžuhit buohkaid geat barget oahpahusain, geavahit oahpahusa dahje geaidda dat guoská buktit árvalusaid. Sin vásáhusat ja perspektiivvat leat ávkkálaččat bohtosii, dadjá Finbog.

Gárvvis skuvlaálgimii 2027:s

Sámegielfága sisdoallolistu galgá leat gárvvis ovdal go skuvla álgá čakčat 2027.

Maŋŋá bohtet maiddái sisdoalloevttohusat 8.-10. jahkecehkiide ja sámegillii nubbingiellan. Mihttomearri lea oahpahus mii lea sihke fágalaččat nanus ja kultuvrralaččat relevánta - ja mii speadjalastá sámi giellaservodaga máŋggabealatvuođa.

Sádde cealkámušaid!

Sámedikkis lea leamaš olgguldas fágajoavku, mas ledje mielde universitehta- ja allaskuvlasuorggi ja vuođđooahpahusa oahpaheaddjit, geat leat ráhkadan sámegielfága listtuid. Sámediggi lea heivehan sisdoallolisttaid gulaskuddamii. Mii háliidit evttohusaid sihke sámegielfágii ja daidda eará fágaide.

Don sáhtát geahččat sisdoallolistoevttohusaid ja buktit cealkámušaid buot fágaide Oahpahusdirektoráhta (Udir) neahttasiiddus, dán liŋkka bokte:

Geahča sisdoallolistoevttohusaid ja buvtte cealkámušaid - Udir 

Áigemearri buktit cealkámušaid lea cuoŋománu 17. beaivvi 2026.